Print this page

Aman Lao Livre, Inan Soe Bebé ‘Senti’ La Justu Featured

By Pedro Alves Martins Juñu 13, 2019 1622
Soe Bebee Soe Bebee

DILI:Aman lao livre, senti la justu ba inan ne’ebé soe bebé. Inan hetan insultus, konsidera inan sempre kulpa iha kazu soe bebé maski sei iha ema ne’ebé tenki responsabilidade.

Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII), Maria Fonseca husu ba média no públiku tomak atu labele julga kazu so'e bebé ba feto de’it presiza, maibé identifika no buka hatene problema nia huun loloos husi akontesimentu ne’e.

“Kazu abandona bebé ne’e maluk média sira sempre dehan feto sala hela de’it, sein ita hatene se mak abandona bebé ne’e iha ne’ebá tanba sa mak hetan bebé iha fatin ne’ebá ita lahatene nune'e ita sempre dehan feto mak sala,”dehan nia ba jornalista sira, iha salaun SEII, Obrigadu Barack, Kaikoli, Dili, (11/06)

Fonseca dehan, sempre halo vizita ba fatin maternidade ne’ebé halo intensivu ba  bebé sira, haree  katak  inan ida partu sempre hasoru situasaun ida trauma,  bainhira isin rua sente hetan presaun oi-oin.

Inan sira isin rua, balun partu iha fasilidade sira no ema seluk bele tau matan, no inan ne’e bele  la'o uitoan, maibé  dala ruma iha uma, dala ruma tan kolen nia hamriik la'o ba tiha no dala ruma mós balun akontese tanba família la konkorda ho nia oan nia isin rua dala ruma lori bebé ne’e ba so'e tiha.

Dala ruma mós iha situasaun balun, labarik adultu balun hetan isin rua tanba ema laiha responsabilidade no laiha morál ba feto hodi fó oan, labarik feto lahatene, nune’e bebé moris.

Iha situasaun balun akontese feto balun ne’ebé moras mentál, ema laiha responsabilidade bele fó oan nune’e bebé kuandu moris nia la'o ba nafatin. Situasaun balun mane balun fó tiha oan ba feto balun ikus mai la konkorda.

“Ita labele dehan ema ida mak sala, maibé iha kazu hanesan importante mak ita kuidadu bebé didi’ak,”dehan nia.

Nune’e, atu esforsu politika sensibilizasaun ba hahalok sira hanesan ne’e, tuir Fonseca katak, presiza halo sensibilizasaun integradu, buka atu servisu ho instituisaun oi-oin atu bele haree oinsá situasaun hanesan ne’e atu ajuda no evita bainhira labarik sira iha fatin ruma.

Alende halo ona vizita ba iha ONGV atu haree profisionál saúde sira atu halo atendimentu fiskolojikamente  ba inan sira ne’ebé foin partu iha kondisaun

“Ha’u la kontente ho ema balun dehan ema bulak, tanba sira kolen, nune’e sira nia hanoin no trauma kondisaun hanesan ne’e”.

Entretantu, iha parte seluk mós senti injustisa ba inan soe bebé ne’e. Tuir Deputadu sira iha Parlamentu Nasional konsidera prosesu justisa hasoru inan soe bebé la justu tanba durante ne’e orgaun judisiariu sira husik hela aman ka mane sira kontinua lao livre nafatin.

Deputada Maria Gorumali Barreto hato’o ninia preokupasaun ne’e tanba kauza kasu inan soe bebé iha fatin barak ona maibé ninia prosesu to’o agora foin mak realiza ho kazu ida iha suku Lahane osidetal aldeia teka laran.

“Ami senti duni kazu ne’e la pertenenti tanba Polisia Servisu Investigasaun Kriminal la buka tuir se mak fó oan ba feto ne’e hodi ikus mai mosu kazu soe bebé hanesan ne’e,”tenik nia iha plenaria tersa (11/06).

Tanba ne’e, PN husu mós ba parte justisa nian atu labele hateke kazu ne’e ho versaun ida de’it maibé presija hetan prosesu ida justu atu nune’e labele halo feto de’it mak tenki simu todan ne’e maibé parte rua tenki responsalbelija hotu.

Nune’e mós deputadu bankada FRETILIN, David Dias Ximenes apoiu saida mak deputada Maria Barreto hato’o.

Nia dehan, labarik ne’e sai vitima ba ema na’in rua ninia hahalok, mane mós tenki hetan investigasaun.

Dala barak feto sira mak sempre hetan presaun hasoru prosesu justisa hodi abandona tiha mane sira ne’ebé mak laiha responsalblidadee ba kazu soe bebé.

“Ha’u la konkorda prosesu justisa hanesan ne’e tanba feto mak lori kulpa hotu karik bele ita mós tenko fó pasu ida hodi halo investigasaun ida loos no justu ba mós mane sira,”tenik nia.

Tanba ne’e atu hetan prosesu ida tuir ninia dalan parte rua entre inan no aman tenki hetan hotu investigasaun. Atu nune’e mane sira ne’ebé sai aman ba labarik ka bebe ne’e tenki senti iha duni responsalblidade.

Antes ne’e, Tribunal Munisipiu Dili (TMD) aplika ona pena medida koasaun aprezentasaun periodika ba arguida ho inisial IP ne’ebé abandona nia bebé.

Ho desizaun husi TMD ne’e, kada fulan IP tenke aprezenta an iha eskuadra polisia ne’ebé besik.

Tuir juiz prosesu Jumiaty Feitas hatete, desizaun final husi tribunál mak aplika aprezentasaun periodika ba arguida tanba haree ba faktus sira ne’e prense duni rekejitus ne’ebé iha.

Rate this item
(0 votes)