Refere ba prespetiva James Anderson, politika públika laos apenas diskursu, promesa ou dokumnetus politiku. Maibe politika públika nudar diresaun asaun governu ne’ebé ho objetivu, padraun, no ezekusaun konkreta. Anderson salienta katak politikas públikas bele hare husi saida mak lolos governu tenke halo, laos apenas buat ne’ebé sira hakrak. Apartir husi pontu ida ne’e, kritika konaba politika governu Timor-Leste bele konséntra ba kestaun prinsipal tolu. Primeiru: sérake politika governamentais realmente responde ba problema fundamentais povu. Ségundu: politika sira durante ne’e konsisten ba planu estratejiku dezenvolvientu 2011-2030. Terséiru: tamba sa depois tinan 24 independente idikador social bajika séi hatudu kondisaun ne’ebé dificil.
Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (PED 2011-2030) lolos, kontein vizaun boot oinsa transforma Timor-Leste hosi Nasaun rendimentu kiik ba Nasaun ho rendimentu mediu-altu, ho populasaun ne’ebé saudavel, edukada, séguru e prospera até 2030. Dokumentu refere mos enfatiza aumentu rendimentu rural, redusaun kiak/pobreza, séguransa alimentar no nutrisional, nomos transformasaun agrikultura subsistensia ba agrikultura komersial. Maibe iha pratika, distansia entre vizaun estratejia no kondisaun social atual hatudu séi frazil. Ida ne’e mak inti poin kritika politikas públikas Timor-Leste.
Kestaun primeira: iha frajilidade orientasaun ba objetivu; tuir ideia Anderson katak politikas públikas persija orienta ba signifikadu no objetivu ne’ebé klaru, laos apenas asaun sira ho variativu. Sé kada mudansa governasaun sempre altera diresaun politika Estadu, bele interompe dezenolvimentu nasaun ne’ebé ekilibriu no sustentavel. Governasaun bele kontinua ho programa sira, maibe programa sira refere nein forma diresaun dezenvolvimentu nasional ne’ebé ho objetivu klaru no ekilibriu. Nia konsékwensia mak, politikas públikas sai fragmentadas. Sétor Saúde funsiona izolada, laiha koordenasaun klara ho sétor sira séluk (alias ida-idak lao tuir nia hakarak). Edukasaun; Agrikultura, infraestrutura, no sétor produtivu sira séluk funsiona hanesan. Maske problema no difikuldades ne’ebé povu infrenta interligadu. Problema stunting por ezemplu: laos apenas problema nutrisaun, maibe iha ligasaun ho problema pobreza familia, saneamentu, edukasaun/kuñesimentu inan, asésu alimentasaun, sérvisu bajika saúde, água potavel no kualidade agrikultura local.
Dadus konaba stunting infantil hatudu situasaun grave. Word Food Progamme (WFP) rejistu 47% labarik idade tinan 5 ba kraik iha Timor-Leste sofre atrazu iha kresimentu, númeru ida ne’ebé ás liu iha Mundu. WFP mos obsérva katak sérca 27% populasaun infrenta inséguransa alimentar aguda, ho baze análisize IPC Novembru 2023 to’o Abril 2024. Númeru ida ne’e demostra katak politikas alimentares no nutrisaun séidauk atinji problema nia abut lolos ne’ebé povu infrenta. Sé enkuantu kuaze metade Kriansas sofre problema kresimentu, mak politikas públikas durante ne’e séidauk konsége proteje jerasaun futuru.
Problema stunting mos amostra frakazu interligasaun iha politikas públikas. Governu bele konstrui hospital no Postu Saúde sira to’o Suku no Aldeia, maibe labarik sira kontinua sofre stunting sé enkuantu familia séidauk bele asésu alimentasaun ho nutriente no séguru iha kada uma kain. Governu iha dever obrigasaun atu subsidiu ou distribui ajuda alimentar hanesan iha tempu governasaun VIII GK ho programa Sésta bajika, maibe programa hanesan la konsége kontinua; alende ne’e mos persija atensaun masimu ba saneamentu. Governu liu husi Ministeriu relevante sira bele realiza kampaña nutrisaun no kuñesimentu bajiku ba asésu saúde reprodutiva no edukasaun nutricional. Tamba ne’e abordajen séktoral importante tebes nun’e Timor-Leste persija iha politikas intersétorais ho klaru no estruturadu husi Kapital to’o Suku no Aldeia.
Kestaun ségunda: distancia entre desizaun no implementasaun politika. Anderson akresénta katak politika públika laos apenas desizaun atu kria Lei sira, maibe mos importante iha desizaun no asaun iha implementasaun. Iha kontestu Timor-Leste, dokumentu planeamentu barak no furak iha konséitu. Maibe kestaun kritikal mak sobre dokumentu sira refere, sérake introdus ba sérvisu públikas ho real no factual. Sérake orsamentu realmente to’o iha komunidade? Sérake séntru saúde sira iha professional saúde, aimoruk, ekipamentus no sistema referensia/rujukan sufisiente? Eskola sira Manorin sufisiente no kualidade? Agrikultura simu apoiu no irigasaun, merkadu, fini, no extensaun agrikula? Sé karik lae, entaun politikas públikas paradu nudar textu administrativu ne’ebé rai metin iha kaveta ou bolsu.
Sérvisu saúde kontinua sai ezemplu importante. Banku Mundial deklara katak desde 2019, fornesé apoiu tekniku no analis ba Governu Timor-Leste para kumpriende oinsa mellora kualidade no disponibilidade sérvisu saúde. Ida ne’e hatudu katak problema saúde laos apenas iha númeru fasilidade, maibe mos iha kualidade sistema. Estadu presija fortalese sérvisu primaria saúde, dadus saúde, professionais saúde, kadeia abastesimentu medikamentu, finansiamentu no akuntabilidade iha sétor saúde. Sé la atensaun ho pontu importante refere, populasaun pobre kontinua afetada no sofre ho prekupasaun hanesan.
Kestaun terséira: iha relasaun ho edukasaun no Manorin. Edukasaun nudar baze dezenvolvimentu humanu. Por-entantu problema Manorin sira ne’ebé séidauk konsége rezolvidu demostra frajilidade iha jestaun rekursu humanu Estadu. Kestaun Manorin la involve apenas salariu no estatutu professional. Maibe involve distribuisaun doséntes, kualidade formasaun, lingua ensinu, kurríkulu, supervizaun, instalasaun eskola no relevansia edukasaun ba merkadu traballu. Global Partnership for Education rejistu katak Timor-Leste elabora Partnership Compact 2024 atraves prosésu partisipativu ho Ministeriu Edukasaun, UNICEF no Grupu edukasional local. Ida ne’e pasu positive. Maibe prosésu partisipasaun lolos hamosu mudansa real iha aula, no laos apenas dokumentu kooperasaun deit.
Sé edukasaun la forte, dezempregu no pobreza kontinua no sémpre repete ba bebeik. Dezempregu iha Timor-Leste labele analize apenas númeru oficiais, tamba sidadaun barak mak sérvisu informal, hanesan iha agrikultura subsistensia ou iha atividade ne’ebé ho produtividade kiik. Problema prinsipal laos laiha sérvisu, maibe kualidade sérvisu empregu mak kiik. Joven sira persija iha skil no kompetensia para asésu merkadu traballu, industria produtivas no ekosistem emprezarial. Ekonomia kontinua dependente ba gastus Estadu liu husi OJE tinan-tinan husi fundu mina rai, empregu produtivu rai laran stagnan.
Kritika ba asuntu politika no ekonomia Timor-Leste sai reflesaun imprtante tanba dependensia ba rekursu naturais bele insentiva padraun estadu rentista. Padraun ida ne’e, governu simu reseitas determinadu husi seitor balun deit, maibe ladun reforsa insentivu hodi fortalese baze fiscal produtivu, industria local no akuntabilidade públika. Timor-Leste persija sai husi modelu dezenvolvimentu demaziadu dependensia ba gastus púbiku. Estradas, edefisiu no grande projetu ne’e importante duni, maibe dezenvolvimenti fiziku la automatika redus stunting, la hasae kualidade eskola nein kria empregu dignu ba joven sira. Infraestrutura tenke kruza direta ba produsaun, edukasaun, saúde no merkadu popular.
Deklarasaun Primeiru-Ministru Xanana Gusmão konaba dezordena vizaun dezenvolvimentu ne’ebé klara no integrada, bele konsidera nudar kritika ba siklu poltika Timor-Leste. Kada governasuan iha ninia lejitimidade demokratika. Maibe, demokrasia la permite politikas nasionais totalmente iha mudansa wainhira mudansa iha governasaun kada periodu. Estadu persija konsénsu dezenvolvimentu longu prazu. Planu estratejiku dezenvolvimentu lolos merese sai referensia transversal ba governasaun hotu-hotu, laos dokumentu ne’ebé kopi paste iha diskursu poltika sira. Sé kada governu altera diresaun politka, birokrasi sai konfuzaun, programa sira perda ekilibriu ikus mai povu sofre nia konsékvensia.
Tuir vizaun Anderson, politikas públikas tenke avalia husi asaun konkreta. Nune’e, governu Timor-Leste persija responde ba perguntas simples maibe fundamental tebes hanesan tuir mai; saida mak lolos governu tenke halo atu redus stunting infantil 47%? Saida mak lolos tenke halo para garantir katak kada aldeia hetan atendementu saúde bajika? Saida mak lolos tenke halo para rezolve problema Manorin? Saida mak lolos tenke halo para kria empregu produtivos ba joven sira? Saida mak lolos tenke halo para kruza agrikultór ho merkadu? Resposta tenke ho rezultadu, indikador, no mudansas konkreta ba vida públika.
Kritika sira laos ho intensaun atu ignora konkista Timor-Leste. Nudar país joven, Timor-Leste konsége mantein demokrasia eleitoral, konstrui instituisaun estatal no prezerva estabilidade depois historia konflitu ne’ebé naruk no nakonu ho susar no terus. Relatoriu ONU Timor-Leste 2024 rejista avansu sérvisu saúde primaria, inklui distribuisaun medikamentu antiparasitáriu/lumbriña ba kriansas sérka 270 mil no vasinasaun kontra HPV ba joven feto sérka 56 mil entre idade tinan 11-14. Avansu refere importante. Maibe, atinjimentu programa labele sés husi problema struktural ne’ebé séi eziste makas até agora.
Politikas públikas ne’ebé diak sémpre iha tarjetu no prioridades klaru. Timor-Leste labele resolve problema hotu dala ida atraves abordazen dispersa. Governu persija koloka prioridade esénsial hanesan stunting, saúde primaria, edukasaun bajika, agrikultura popular, água potavel no empregu juvenil nudar prioridade séntrais. Prioridade sira tenke tama iha ajenda politika no aliña ho orsamentu, struktur birokrasia, indikador dezempeñu no avaliasaun públika ne’ebé feita. Séin prioridade klara, politikas públikas so hela ho apontamentu baibain ne’ebé bele ho séntidu ambisiozu, mas fraku iha ezekusaun.
Governu mos persija fortalesé baze dadus nasional. Estadu labele elabora politikas koretu ho dadus frazil. Dadus sobre stunting, pobreza, dezempregu, kualidade edukador, disponibilidade medikamentu, produsaun alimentar no asésu água potavel tenke atualizadu regularmente. Dadus sira presija transparente no bele utiliza hodi sai baze ba foti desizaun. Politikas públikas bazeia ba dadus bele redus no minimija influensia iha desizaun politikas kurtu prazu. Nomós bele ajuda públiku nia kontrolu ba governu.
Alende dadus, koordensaun institusional nudar kondisaun esénsial, problema social barak mak persija hetan atensaun husi liña ministerial sira. Stunting infantil ejize atensaun no kooperasaun entre ministériu saúde, Edukasaun, Agrikultura, Obras Públikas, Solidaridade Sosial, no governu lokal. Sé enkouantu koordenasaun fraku, kada ministériu sérvisu tuir lojika projetu propriu (alias tau ás importante ba hetan persén), konsékwensia mak povu simu atendementu/layanan séparada alias sétengah-sétengah. Estadu nia prezensa iha maibe laos nudar sistema integradu alias la fó impaktu, realidade hatudu momos no konkretamente ba públiku katak povu kontinua moris iha frazilidade.
Politikas públikas Timor-Leste mos persija sénsiveis liutan iha zona rurais, problema bajika barak mak mosu iha Suku no Aldeia sira, Estadu nia atensaun real no direta ba povu limitadu liu. Sé enkuantu dezenvolvimentu kuaze konséntrada iha Kapital Dili, dezigualdades rejionais séi aumenta makas liutan entre rural, periferia no urbana. Planu Estratejiku Dezenvolvimentu tenke foku makas ba aumentu rendimentu kondisaun vida rural sira. Tamba ne’e orientasaun dezenvolvimentu tenke fila fali ba Suku no Aldeia; agrikultura, água, saneamentu, eskolas bajika, postu saúde, no Estrada produsaun tenke iha atensaun makas liutan no sai tarjetu prioritaria. Suku laos apenas objetu asistensia/objek bantuan. Suku tenke sai baze ba produsaun no dezenvolvimentu humanu.
Tuir prespetiva Anderson, frakazu politikas públikas baibain akontesé kuandu eziste distansia entre objetivu formal no komportamentu real governu. Governu bele afirma katak hakarak redus pobreza, mas maior parte orsamentu sulin ba projetu ne’ebé la atinje diretamente ba pobreza. Governu bele deklara katak séi esforsu para mellora edukasaun, mas la interesé hadia no reforma sistema rekrutamentu no formasaun ba edukador sira. Governu bele afirma katak séi fortalesé sétor saúde, mas hospital no séntru saúde sira kontinua falta medikamentu no profsional saúde sira. Kondisaun sira refere amostra katak, politikas públikas lakon nia signifikasaun substantiva.
Tamba ne’e, kritika principal ba politika governu Timor-Leste mak frajilidade konsistensia entre vizaun, instrumentu, implementasaun, no rezultadu. Vizaun eziste iha dokumentu sira, instrumentu eziste iha program, mas implementasaun séidauk sufisiente. Rezultadu séidauk bele responde problema bajika komunidade sira. Ida ne’e mak halo deklarasaun Primeiru-Ministru relevante tebes atu analiza no refleta hamutuk. Nia rekuñesé katak Estadu séidauk iha diresaun dezenvolvimentu sufisiente klara no integrada, rekuñesimentu refere persija sai pontu departida para reforma no laos apenas retorika politika.
Reforma politikas públikas Timor-Leste persija avansa ho diresaun principal 5. Primeiru: estabelesé ajenda nasional tranversal ne’ebé vincula governantes sira hotu ba tarjetu bajiku povu. Ségundu: fortalesér sistema monitorizasaun no avaliasaun bazeia ba indikador sira. Terséiru: integra orsamentu ho baze prioridade sira dezenvolvimentu hamanu. Kuartu: fortalesé kapasidade birokrasia ba governu local sira. Kintu: loke espasu ba partisipasaun sosiedade sivil, akademiku sira, igreja, komunidade local, no juventude iha avaliasaun politikas públikas.
Konkluzaun, problema Timor-Leste depois tinan 24 independensia no soberania, laos deit infrenta problema falta rekursu. Maibe problema fundamental mak kualidade politicas públikas iha ne’ebé dala barak Membru Governu idak-idak intrepreta tuir nia kapasidade no pior liutan tuir nia hakarak laos bazeia ba problema bajika komunidade no pelu kontrariu ho PED. Sé enkuantu ita uza analize James Anderson, politikas governamentais tenke avalia husi objeitvu ne’ebé klaru, padraun asaun konsistente no saida mak lolos tenke halo. Enkuantu politika kontinua muda konforme mudansas politika kada periodu eleisaun, enkuantu programa permanesé des-integradu no konforme sémak ukun, durante ne’e rezultadu la responde ba problema fundamentais povu, dezenvolvimentu kontinua lao lentu no séi la fó impaktu ba mudansa Nasaun no Estadu.
Deklarasaun Primeiru-Ministru Xanana Gusmão lolos sai momentum importante ba koresaun nasional. Timor-Leste persija politikas públikas ne’ebé mais disiplina, refletiva, menzuravel/terukur no pro-povu. Estadu séidauk rigor ho grandes planu no planu sira sidauk integradu no sustentavel. Estadu persija iha kbit bo’ot para transforma plano sira hodi mellora nutrisaun infantil, eskola kualdade, protesaun direitu Manorin, aségura sérvisu saúde ho naton, empregus dignu no Suku sira ne’ebé produtivu. Kumprimenta ba asuntu sira refere, Estadu dignifika valor verdadeiru no séntidu independensia iha asaun. Laos apenas símbolu soberania, maibe kapasidade Estadu atu responde nesésidade bajika ba nia sidadaun.
***ESPERANÇA PARA O FUTURO***