Print this page

Timor-Leste ho Austrália ambisaun aselera dezenvolvimentu Greater Sunrise Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Janeiru 28, 2026 159
 Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ho Primeiru Ministru Australia, Anthony Albanese. FOTO: G-PM Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ho Primeiru Ministru Australia, Anthony Albanese. FOTO: G-PM

DILI:  Deklarasaun Konjunta kona-ba Estabelesimentu ida Parseria Foun ba Era Foun (Nova Parceria ba Era Foun) entre Governu Timor-Leste no Governu Austrália afirma, pozisaun hakarak aselera  prosesu dezenvolvimentu Greater Sunrise ne’ebé previstu ona iha  tratadu fronteira maritima.

Deklarasaun konjunta ne'e, hafoin iha kuarta (28/1) iha vizita Primeiru Ministru Australia, Anthony Albanese hasoru malu ho Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.

Deklarasaun Konjunta kona-ba Estabelesimentu ida Parceria Foun ba Era Foun ne’ebé online INDEPENDENTE asesu husi Portal Governu, kuarta ne’e haktuir,   Austrália no Timor-Leste partilla ambisaun ida atu dezenvolve Greater Sunrise ho lalais liu posível, ba benefísiu estadu rua, hanesan previstu iha Tratadu Fronteira Marítima istóriku.

“Guiadu husi espiritu amizade no kooperasaun ne’ebé hanesan ho ne’ebé ami uza atu remata tratadu no fasilita realizasaun, iha 2024, Estudu Konseptuál independente istóriku husi Sunrise Joint Venture, Austrália no Timor-Leste kompromete atu servisu besik ho malu no ho Sunrise Joint Venture, ho boa-fé, atu elabora kronograma ambisiu ida ba konkluzaun Kódigu Minerasaun Petróleu, Kontratu Partilla produsaun greater sunrise no kuadru rejime fiskál tuir tratadu Fronteira Marítima, hodi permite progresu konkretu ba dezenvolvimentu rekursu ida-ne’e,” Sita  deklarasaun Konjunta kona-ba Estabelesimentu ida ParSeria Foun ba Era Foun.

Tanba ne’e, Ministru Rekursus Austrália no Ministru Petróleu no Rekursus Minerál Timor-Leste kompromete mos atu kontinua envolvimentu bilateral besik iha fulan sira tuir mai atu superviza diretu negosiasaun aselera sira ba finalizasaun lalais dokumentu refere sira.

Hahú husi Estudu Konseptuál no importánsia reziliénsia ekonómika Timor-Leste nian, Austrália no Timor-Leste enkoraja Sunrise Joint Venture,  atu uza estuda ida-ne’e no apresente ba Estadu sira, ho lalais liu posível, proposta Konseitu Dezenvolvimentu ba Greater Sunrise ne’ebé kumpre rekezitu tratadu fronteira marítima.

“Ami kompromete mos atu apoia Sunrise Joint Venture atu projetu la’o ho lalais depois aprovasaun Estadu sira ba Konseitu Dezenvolvimentu únika ida,” Hakuir deklrasaun konjunta.

Iha situasaun ne’e, Austrália rekoñese kompromisiu Timor-Leste nian ba prosesamentu iha rai no ba projetu Tasi Mane iha kosta súl. Austrália sei apoia solusaun ne’ebé viável komersialmente ba dezenvolvimentu Greater Sunrise ne’ebé proposta husi Sunrise Joint Venture, bainhira tuir tratadu fronteira marítima.

Prinsípiu ida-ne’e, fundamental atu halo avansu ba objetivu komún atu garante katak projetu kontribui ba diversifikasaun ekonómika Timor-Leste no fó benefísiu sosio-ekonómiku sustentavel, iha tempu naruk, ba povu ni’an.

Enkuantu, dezenvolvimentu Greater Sunrise tenke hametin estabilidade ekonómika, polítika no sosiál Timor-Leste nian, ne’ebé Austrália komprometidu fortemente. Timor-Leste ne’ebé estável, independente no prosperu sei sai referénsia ba estadu seluk iha rejiaun no iha importánsia boot ba Austrália.

Aliende ne’e, iha pasadu, durante jestaun Área Dezenvolvimentu Petróleu konjunta, Austrália sei apoia Timor-Leste liu husi partilla koñesimentu tékniku no regulatóriu, husi departamentu no ajénsia reguladora relevante sira, kona-ba saúde, seguransa, ambiente no área seluk relevánte. Austrália sei kria mos Fundu Infraestrutura ida atu uza iha Timor-Leste, ne’ebé sei hetan kuota fixa 10% husi total reseita montante husi projetu Greater Sunrise, finansiadu hotu husi nia-rasik kuota iha reseita futuru.

Tán ne’e, Austrália sei estabelese Fundu ida-ne’e bainhira solusaun viável komersial ida ne’ebé proposta husi parte komersiál sira hetan akordu husi Estadu sira, tuir Tratadu Fronteira Marítima.

“Kompromisu ida-ne’e garante katak pelumenu tersi ida husi reseita Austrália nian husi projetu sei kanalisadu ba Timor-Leste liu husi Fundu Infraestrutura. Fundu ida-ne’e sei kria no ko-dizaina iha espiritu parseria, respeita soberania Timor-Leste no importánsia operadór GNL ida ne’ebé estabelesidu no aprova hamutuk ba Greater Sunrise,” reforsa deklarasaun konjunta.

Purtantu, Primeiru-Ministru Austrália, Anthony Albanese hala’o vizita ofisiál mai Timor-Leste durante loron rua, (28 to’o 29 Janeiru 2026).

Rate this item
(0 votes)