Print this page

Rezultadu inspesaun fulan rua, AIFAESA: Loja 268 komete infrasaun Featured

By Venancio Aparicio Marsu 20, 2026 189
Diretór Planeamentu Operasional Eskolamentavel Laboratóriu AIFAESA, Angelo Edmundo Belo  entervisa husi Jornalista INDEPENDENTE, horseik (kinta), FOTO: Media AIFAESA. Diretór Planeamentu Operasional Eskolamentavel Laboratóriu AIFAESA, Angelo Edmundo Belo entervisa husi Jornalista INDEPENDENTE, horseik (kinta), FOTO: Media AIFAESA.

DILI:Durante fulan janeiru to’o fevereiru tinan ne’e halo inspesaun, Autoridae Inspesaun Fiskalizasaun Atividade Ekonómika Sanitaria no Alimentar, Institutu Públika (AIFAESA-IP) identifika Loja 268 komete infrasaun.

Diretór Planeamentu Operasional Eskolamentavel Laboratóriu AIFAESA, Angelo Edmundo Belo hatete, AIFAESA nia atividade inspesaun durante tinan 2026 hahú husi janeiru to'o fevereiru konsege rejista infrasaun barak.

“Dadus ne'ebé atulizadu iha ne'e ita inspesiona 1181 iha territóriu laran tomak hahú dili no maioria iha Dili," dehan Diretor Planeamentu Operasional Eskolamentavel Laboratóriu AIFAESA,ba Jornalista Jornal INDEPENDENTE iha nia Servisu Fatin Kinta (19/03).

Nia dehan, kontinuasaun inspesaun sei hala’o ba loja sira iha munisipiu sira, tanba dili ita tiha postu-administrativu hotu-hotu inklui munisipiu ida ka kuandu ami simu keixa ami sei ba ne'ebá, maibé ba dili postu-administrativu 4 ne'ebé mak iha no ezeptu área Metinaru Ataúru mak seidauk.

"Ha'u hanoin geografikamente ita haree ninia área ne'ebé mak luan Dom Aleixo no tuir mai mak Kristu Rei tan mak no ida ne'ebé mak maioria área sira ne'ebé nia geografikamente ne'e luan por ezemplu iha fulan Janeiru iha área Dom Aleixo 457 estabelesimentu Nain feto 271 estabelesimentu Vera Cruz 199 estabelesimentu no Kristu Rei 248 estabelesimentu Laulara 2 estabelesimentu Bazartete 4 estabelesimentu, totál estabelesimentu loja sira ne'e hamutuk 1181 estabelesimentu."

Ni informa, iha fulan fevereiru mak hanesan iha Dom Aleixo 514 estabelesimentu Nain feto 111 estabelesimentu Vera Cruz 105 estabelesimentu Cristu Rei 10 estabelesimentu Laulara 0 estabelesimentu Bazartete 4 totál estabelesimentu iha fulan fevereiru hamutuk 744.

"Komete infrasaun iha fulan Janeiru nian laran ne'e mak hanesan tuir mai ne'e Dom Aleixo 73 Nain feto 34 Vera Cruz 27 Cristu Rei 49 Laulara 1 Bazartete 1 totál infrasaun iha fulan fevereiru hamutuk 185", nia esplika.

Nia dehan,Komete infrasaun iha fulan fevereiru nian mak hanesan tuir mai ne'e iha Dom Aleixo 60 infrasaun Nain feto 4 infrasaun Vera Cruz 15 Kristu Rei 3 Bazartete 1, Totál komete infrasaun iha fulan fevereiru nia laran ne'e hamutuk 83

Nia esplika, Depois mai iha fulan fevereiru tamba ita halo divulgasaun bu'at sira ne'e hotu entaun iha área Dom Aleixo 514 estabelesimentu depois sira ne'e balun hetan de'it 20 tal no balun 40 e tal .

Nia dehan, Iha ne'e aifaesa parte deteta infrasaun ne'e iha fulan Janeiru infrasaun hamutuk 185 depois mai fulan fevereiru iha área Dom Aleixo 73 infrasaun Nain feto 34 infrasaun Vera Cruz 27 infrasaun Cristu Rei 49 Infrasaun Laulara 1 infrasaun no Bazartete 1 infrasaun no totál infrasaun hamutuk 185.

“Ita deteta iha estabelesimentu sira ne'ebé prosesu sira ne'e hotu prosesu kontrolasens husi prosesu sira ne'e katak ita foti ka valor koima ne'ebé mak husi estabelesimentu sira ne'ebé infrator sira selu ne'e agora iha osan $200 mil e tal.”

"Maioria produtu expiradu depois produtu estragadu ho kazu ijiene balun ne'ebé ninia infrasaun sira ne'e ita hetan iha terenu ne'ebé prosesu sira ne'e mak ita elabora depois sasaun sira nia aktus ne'ebé iha", nia dehan.

Nia hatutan, iha enseramentu iha hahú fulan rua ne'e Aifaesa ensera estabelesimentu 13 ne'ebé ida ne'ebé mak reativa hamutuk 12 no 1 mak sei prosesu nia laran no hadia hotu aifaesa sei halo inspesaun di'ak fali bele reativa iha tempu sira tuir mai.

"Infrasaun nia totál infrasaun ne'e hamutuk 270 ne'e husi Janeiru to'o Fevereiru signifika sira komete infrasaun maibé sira ne'e hotu seidauk halo pagamentu balun pagamentu ona no balun sei prosesu nia laran".

"Kona-ba balun enseramentu por ezemplu restaurante ida ka rua aifaesa ensera iha semana ida nia laran horseik sira nia pedidu mai re-inspesaun depois fila fali kondisaun sira ne'e hotu relata ba ita nia superior desizaun final ruma aifaesa sei haree prosesu sira tuir mai", nia relata.

"Agora daudaun ko'alia ne'e ensera ne'e mak nia pedidu mai fali halo re-inspesaun, kuandu nia halo kazu ne'e ita bolu re-insidente kuandu iha dentru tinan ida nia laran mak hanesan ne'e nafatin ne'e signifika taka permanente".

Iha biban ne’e husu ba operador ekonómikunegosiante sira hotu atu nune’e fa'an tuir regras, no husu mos ba konsumidores sira atu sosa sasán karik haree didi'ak nia informasaun sira iha produtu lajen ne'e.

Rate this item
(0 votes)