Print this page

Promete lori oksijeniu, Rui anunsia kandidatura ba PR 2027 Featured

By Mariano/Cristina Abril 06, 2026 324
Eis Primeiru Ministru no Eis Ministru Saúde, Rui Maria de Araújo. FOTO: Dok Eis Primeiru Ministru no Eis Ministru Saúde, Rui Maria de Araújo. FOTO: Dok

DILI:Eis Primeiru Ministru no Eis Ministru Saúde, Rui Maria de Araújo, anunsia ofisialmente nia kandidatura ba Eleisaun Prezidensial 2027, ho promesa atu ‘lori oksijéniu’ ba Estadu no povu Timor-Leste.

Deklarasaun ne’e halo iha Delta Nova, iha Sabadu (28/03), ne’ebé nia afirma katak nia sei konkore hanesan kandidatu independente, la’ós reprezenta partidu polítiku ruma.

“Ha’u mai hanesan independente.Tanba saida mak independente?tanba Prezidente Repúblika labele leal ba A, B, C, maibé tenke leal ba Estadu Timor-Leste no ba Konstituisaun Repúblika, no ba Povu Timor-Leste,” Rui deklara.

Rui hatete, nia desizaun atu konkore mai husi nia esperiénsia servisu iha Estadu no kontribuisaun ne’ebé nia halo ona durante tempu barak.

Nia hatete, Timor-Leste agora enfrenta situasaun ne’ebé presiza ‘oksijéniu’, hanesan metáfora ba mudansa no reforsu iha governasaun.

“Tanba saida mak ha’u uza ha’u-nia sapeu hanesan mediku? Estadu, nasaun falta kksijeniu, ita presiza lori oksijeniu liu tan ba Estadu ho nasaun ne’e atu bele funsiona ho di’ak,” nia dehan.

Nia mós enfatiza katak lideransa ida tenke iha kapasidade atu admite sala no halo koreksaun, la’ós hamrik iha interes polítiku grupu nian.

Iha ninia deklarasaun ne’e, Rui mós subliña katak sistema semi-presidensial iha Timor-Leste hanesan sistema ne’ebé di’ak tebes atu asegura balansu poder entre orgaun soberanu sira.

Nia refere ba papel importante konstituisaun nian, ne’ebé tuir nia hanoin reflete mós kultura no tradisaun Timor nian, ne’ebé valoriza diálogu no desizaun kolektiva.

Ideia ‘Magistratura Influénsia’ no Prezidénsia abertu

Rui introdús mós konseitu ne’ebé nia bolu hanesan ‘magistratura influénsia’, ne’ebé Prezidente uza nia lejitimidade husi povu atu fasilita diálogu entre Parlamentu no Governu.

Nia mós defende ‘prezidénsia abertu’ ka ‘prezidénsia proximidade’, ne’ebé implika kontaktu direta no regular ho povu iha rai laran.

“PR iha obrigasaun atu iha kontaktu regular ho povu iha rai laran, la’os povu iha rai liur,” dehan nia.

Nia hatutan, ninia kandidatura ne’e mosu iha momentu importante ba Timor-Leste, liu-liu ho integrasaun ba ASEAN no papel estratéjiku iha futuru.

“Ha’u sente katak ha’u prontu atu serbi iha konjuntura foun ida ne’e, tanba tempu to’o duni ona no ita presiza lori tan oksijeniu ba ita-nia Estadu,” nia afirma.

PR Horta iha direitu konkore

Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) konsidera, José Ramos Horta, iha direitu konstitusionál atu konkore fali iha Eleisaun Prezidensiál 2027, maibé organiza sivil ne’e mós akonsella atu nia deskansa no fó oportunidade ba jerasaun foun.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocencio de Jesus Xavier hatete, maski lei la limita ninia kandidatura, fator idade no nesesidade renovasaun lideransa tenke sai konsiderasaun importante.

“Ne'e liberdade Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, nian atu kandidata an. Akonsellamentu ba Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, idade ona di'ak liu deskansa, fó tempu ba joven mane no feto sira,” dehan nia, iha nia knar-fatin, Kaikoli, Segunda (30/03).

Tuir Inocencio, se lider sira kontinua hela iha poder, bele akontese ‘engrafamentu jerasionál’, ne’ebé limita oportunidade ba lider foun atu mosu.

Nia hatete, Timor-Leste presiza lideransa foun husi joven sira ne’ebé iha kapasidade atu lori nasaun ba oin.

FONGTIL mós kestiona deklarasaun José Ramos Horta ne’ebé refere lealdade ba Xanana Gusmão.

Tuir Inocencio, PR tenke leal de’it ba Estadu, Konstituisaun no povu, la’ós ba individu ruma.

Iha parte seluk, Reitór Universidade da Paz (UNPAZ), Adolmando Soares Amaral hatete, ema hotu-hotu iha direitu atu kandidata an ba Prezidente Repúblika, inklui Prezidente atuál.

“Lei la limita. Se hakarak kandidatu, bele de’it. Maibé ikus mai povu mak sei deside,” nia dehan.

Nia subliña katak eleisaun sei depende ba programa no vizaun kandidatu idaidak nian.

Adolmando mós observa katak iha realidade polítika Timor-Leste, influénsia lider sira hanesan Xanana Gusmão sei importante tebes iha prosesu eleisaun.

“Iha Timor, dala barak povu haree ba referénsia. Kandidatu ne’ebé hetan apoiu husi lider boot sira bele iha vantajen,” nia dehan.

“Iha Timor ne'e ita haree ba referénsia, see de'it mak atu sai Prezidente Repúblika enkuantu Primeiru Ministru maun boot Xanana hakarak ne'e nia ba ona,” dehan nia.

Rate this item
(0 votes)