Print this page

Prevene Kazu Raíva, Ekipa Konjunta Sei Kontrolu Animal Asu ne’ebé Komunidade Husik livre Featured

By Estajiaria Judite/Venancio Juñu 29, 2025 220
Foto:INDEPENDENTE Foto:INDEPENDENTE

DILI: Ekipa konjunta ne’ebé kompostu husi Ministeriu Administrasaun Estatal liu husi Sekretária Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana, Ministeriu Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Florestas, Ministeriu Saúde no Autoridade Seguransa no  Defeza inklui Autoridade komunitaria sira, sei halo kontrolu ba animal asu sira ne’ebé komunidade sira husik livre iha Kapiral Dili no mós munisipiu sira, nune’e bele prevene kazu raíva ne’ebé dadaun ne’e sai ona preokupasaun públiku nian.

Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana, Germano Santa Brites hatete, SEATOU iha inisiativa no kolabora ho minisiteriu relevante sira atu bele hasoru surtu raíva ne’ebé dadaun ne’e akontese iha munisipiu sira hanesan, Bobonaro, Covalima, Ermera inklui RAEOA.

“Ekipa konjunta sei halo operasaun no kaptura asu no busa sira ne’ebé na’in husik livre dalan públiku sira iha Kapital Dili no mós munisipiu sira, nune’e prevene kazu raíva, tanba númeru moras raiva iha Timor-Leste aumenta ba beibeik,”dehan nia liu husi konferensia imprensa ne’ebé hala’o iha Salaun MAE, Kolmera, Dili, Sesta (27/06/25).

Nune’e, Nia dehan, Ministeriu Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Floresta maka sei prepara ekipamentus ka material hodi kaptura animal asu sira ne’ebé husik livre iha fatin públiku sira.

Tanba ne’e, SEATOU husu ba komunidade sira atu labele husik livre asu sira no tenke lori ba iha Diresaun Nasional Veterinari iha Ministeriu Agrikultura Pekuaria, Peskas no Florestas atu bele hetan vasinasaun hodi prevese virus raíva atu labele daet ba munisipiu seluk ne’ebé dadauk ne’e livre hela husi virus raíva.

Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Pekuaria, José Vieira de Araújo husu ba komunidade atu kuidadu-aan husi virus raíva, tanba virus raíva dadaun ne’e sai ona preokupasaun ema hotu nian, no fó ameasa ba saúde públika iha Timor-Leste.

“Moras raíva, moras ne’ebé sai ita hotu nia preokupasaun, tanba fó ameasa ba saúde publika iha ita nia rai doben Timor-Leste. Tanba ne'e dala ida tan ami hakarak informa ba komunidade hotu-hotu iha territorio tomak katak moras raiva hamate ona Timoroan na’in 6, ema hirak husi RAEOA na’in 3 Munisipiu Bobonaro na’in 2 no Munisipiu Ermera na’in 1, ema hirak ne'e hetan tata husi asu ne'ebé positivu virus rabies ka raíva,”dehan nia.

Nia dehan, operasaun ne’ebé ekipa konjunta halo bazéia ba dekretu lei no 12/2014, 14 Maio, kona ba restrisaun movimentu animal nian iha área Urbana no mós husi dekretu lei 33/2008, primeriu alterasaun Dekrutu Lei nu 3/2024 konaba ijiniku no orden publika nian.

Ho nune’e, husu komunidade ne'ebé hakiak asu no busa no lekirauk sulan ka kesi labele husik la'o livre iha komunidade nia le'et, liu-liu komunidade sira ne'ebé hela besik área fronteira, hanesan Munisipiu Bobonaro, Kovalima, Ermera, RAEOA inklui Dili.

Iha biban ne’e, husu ba sidadaun sira ne'ebé hakiak animal hanesan asu, busa, no lekirauk obrigatoriamente kopera ho ekipa vasinador atu asegura animal hirak ne'e hodi hetan vasina ou voluntariamente lori animal hirak ne'e ba fatin postu vasinasaun ne'ebé prepara husi Ministerio Agrikultura Pekuaria Peskas no Floresta ka klinika privadu animal iha munisipiu ida-idak.

“Ekipa Konjunta sei elimina animal hanesan asu busa lekirauk ne'ebe deskoñesidu ou nain laiha no bainhira la kumpri regras ne'ebé mensiona no karik ema ruma hetan tata husi busa no lekirauk maka na’in ba animal refere sei responsabiliza tuir Dekretu Lei ne’ebé mesiona,”hakotu nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 30 Juñu 2025 12:09