Print this page

Poupa enerjia vs impaktu negosiu: Avaliasaun FONGTIL ba planu governu ‘hamate’ eletrisidade Featured

By Cristina Ximenes Abril 11, 2026 179
Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocêncio de Jesus Xavier entrevista husi Jornalista INDEPENDENTE, Cristina Ximenes, iha Kaikoli. FOTO: Sekretariadu FONGTIL Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocêncio de Jesus Xavier entrevista husi Jornalista INDEPENDENTE, Cristina Ximenes, iha Kaikoli. FOTO: Sekretariadu FONGTIL

DILI:Planú Governu Timor-Leste atu limita utilizasaun enerjia eletrisidade nu’udar medida antisipasaun ba impaktu konflitu iha Médiu Oriente hetan avaliasaun husi Forum Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocêncio de Jesus Xavier hatete, politika ida ne’e iha benefísiu, maibé mós lori impaktu negativu ba sosiedade, liu-liu setor negósiu ki’ik.

"Di'ak tanba ita poupa enérjia.Durante ne'e ita-nia despeza estadu ba sunu mina ne'e barak liu duké ita sosa pulsa. Tanba kalan ita la presiza uza eletrisidade, tanba ita la halo atividade,” dehan Inocencio, ba jornalista Jornál INDEPEDENTE, iha nia kna'ar fatin, Kaikoli, Tersa (07/04).

Maibé, nia alerta katak medida ne’e bele prejudika negósiu ki’ik sira ne’ebé depende ba eletrisidade, hanesan kios ne’ebé uza frezer atu rai sasan.

“So ké nia la di'ak ne'e mak dala-ruma atividade komersiais ruma. Pur ezemplu, ami sira faan kios, sasan tau iha frezer, bele afeta ba ami-nia sasan sira," dehan nia.

Nia mós hato’o preokupasaun kona-ba seguransa públika, tanba kondisaun nakukun bele aumenta risku atividade kriminozu.

Aleinde ne’e, Inocêncio husu governu atu aumenta efisiénsia iha utilizasaun rekursu públiku, inklui redus uza veíkulu estadu ne’ebé la nesesáriu.

Nia fó ezemplu, instituisaun públika hanesan Parlamentu Nasionál bele implementa transporte koletivu, hanesan bus, atu tula funsionáriu sira hodi reduz engrafamentu no kustu operasionál, liu-liu konsumsaun mina.

Iha parte seluk, Reitór Universidade da Paz, Adolmando Soares Amaral, konsidera katak limitasaun eletrisidade iha kalan nu’udar medida normal.

“Se eletrisidade mate iha oras 11:00 kalan ne’e oras ema deskansa, loke fila iha 05:00 dader ne’ebé ema hahú fali atividade,” dehan nia.

Maibé, nia lembra katak kualkér desizaun relasiona ho subida folin mina sei iha implikasaun ba ekonomia.

Nia mós husu governu atu explora rekursu mina no gás domestiku hodi ajuda kontrola presu no fó benefísiu ba konsumidór rai laran.

Molok ne’e, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão fó sai katak, opsaun ida ne'ebé tetu hela mak limita distribuisaun eletrisidade, ne'ebé sei fornese de'it husi tuku 5:00 dadeer to'o tuku 11:00 kalan.

Tuir Xanana, polítika ne’e seidauk implementa, maibé halo parte iha medida mitigasaun karik krize enerjétika mundiál sai aat liután tanba konflitu ne’ebé la hatudu sinál atu hotu.

"Karik mak situasaun defisil tebtebes (kombustivel litru) 80 miloens ne'e dala-ruma ba fulan neen. Ne'ebé ha'u informa ba Prezidente Repúblika karik mak situasaun difisil tebtebes, sei aviza katak eletrisidade to'o tuku 11 kalan, tuku 05 dader mak sei loke nune'e ita poupa," dehan PM Xanana hafoin enkontru semanal ho PR Horta, iha palasiu Prezidensial, Bairo-Pite, Kinta (02/04).

Xanana subliña, governu la’ós de’it hasoru presaun folin ne’ebé sa’e, maibé mós ameasa ba fornesimentu kombustivel ne’ebé menus iha merkadu internasionál.

“Ha'u informa ba Prezidente Repúblika katak ita tenke akompaña nafatin funu ne'e, tanba problema laos presu de'it, problema falta venda," dehan Xefe Governune’e.

Iha senáriu ne'ebé prepara, hamenus utilizasaun eletrisidade ne’e foka ba hamenus todan ba konsumu nasionál hodi garante distribuisaun enerjia kontinua la’o iha limitasaun fornesimentu nia leet.

Governu mós husu ba instituisaun públika hotu-hotu no públiku atu hahú poupa eletrisidade, inklui hamenus utilizasaun ba aparellu eletróniku sira ne'ebé la'ós esensiál.

Aleinde ne'e, limita mobilidade veíkulu nian mós halo parte iha opsaun polítika, atu nune'e bele hamenus konsumu jerál kombustível nian.

"Ezemplu de'it, Sábadu-Domingu la servisu, karreta lalika la'o ona, la'o ain,” dehan nia.

PM Xanana hatutan, pasu ne’e nu’udar pasu antisipativu, tanba impaktu husi konflitu ba setór enerjétiku bele lao kleur, maski funu remata, tanba prosesu restaurasaun infraestrutura enerjétika bele lori tempu.

“Problema funu hotu mós sei lori fali tinan bainhira sira halo fali buat sira destroi ona ne'e prodús fali mina atu mai, ne'ebé ida ne'e mak ha'u hakarak aviza ba públiku tomak,” dehan Xefe Governu ne’e.

Rate this item
(0 votes)