Nia dehan, ai-moruk sira ne'ebé faan online ne'e tama mai iha Timor-Leste ho ilegalmente, tanba sira la rejistu iha diresaun nasionál fármasia no médikamentu (DNFM) iha Ministériu Saúde ninian, nune'e presija halo kontrolu másimu.
Maria hatutan, oinsá bele prevene situasaun ne'e maka iha ona dekretu-lei ida númeru 12/2004, kona-ba atividade farmasiotiku, ne'ebé haree liuba kontrolu ai-moruk ne'ebé tama mai no ninia lisensiamentu.
"Ida-ne'e frakeza iha kontrolu, ita la presiza halo lei tan, maibé ita reforsa iha kontrolu, liuliu DNFM no ALFAESA, Alfándega no Servisu Imigrasaun, sita tenke kontrolu kuandu ema lori sasán sira-ne'e tama mai, sira tenke husu no hatene tuir lista ai-moruk sira-ne'e, no sira tenke prende no labele autoriza tama mai iha ita-nia rai, se kuandu ai-moruk sira-ne'e iha Indonézia dada sai ona husi merkadu, entaun ita labele uza sasán sira ne'ebé mak fo risku boot ba ema-nia vida," dehan nia, iha Ministériu Finansas, horisehik.
Nia dehan, ai-moruk ilegal sira-ne'e fó prezuizu boot ba estadu tanba laiha lisensa, la selu taxa, no sira tama mai rai-laran no faan iha merkadu depois ai-moruk sira-ne'e fó ameasa no risku boot ba ema-nia vida.
Nia dehan, bainhira distribuidor sira-ne'e komete erru hanesan ne'e, tenke dada sai sira-nia produtu iha merkadu no fó multa, tanba iha dekretu-lei 12/2024 ko'alia klaru iha ne'ebá.
"Ne'ebé tenke reforsa kontrolu iha fronteira sira-ne'e. Tanba distribuitor sira-ne'e iha rede ne'ebé dalaruma halo ita-nia autoridade sira labele nota, entaun sira-ne'e mak tenke kontrola didi'ak", tenik .
MS la sériu
Entretantu, akademista husi Institute of Business (IOB) konsidera governu liu-liu Ministériu Saúde laiha seriédade hodi kontrola aimoruk ne'ebé faan arbiru iha online.
Dosente IOB, Antonio Soares Martins hateten, haree semana rua tui-tuir malu ne'e kazu sidadaun sira mate iha ótel ne'e tui-tuir malu de'it.
Nune'e, husu ba estadu atu bele kontrola kona-ba ai-moruk sira ne'ebé konsumu, serake aimoruk sira ne'e, ema sira faan aimoruk ne'e nia hetan ona teste husi laboratórium husi Ministériu Saúde nian ka la'e.
"Ita presiza kontrola máximu nune'e bele redus, klaru katak ema ida-idak ninia nesésidade ne'e buat seluk ida, mas oinsá prevene ida mate ne'e labele akontese hela de'it," dehan Antonio.
Nia adota, Ministériu Saúde presiza kontrolu no mós prevensaun ne'e importante tebes.
Nune'e, konkorda Parlamentu Nasionál husu atu halo kontrola ne'e presiza kontrola ne'ebé sériu, nune'e bele redus kazu sira mate iha ótel labele beibeik, tanba ninia kauza ne'e mai husi konsumu ai-moruk sira ne'ebé faan via online.
Tanba ne'e, ema konsumu depois ba akontese hanesan ne'e ema sai vitíma, maibé mós la bandu tanba ne'e ema nia nesésidade privadu, mais husu bele kontrola nune'e Timor-Leste labele sai fali hanesan país ida ne'ebé sempre rejistu mate, la'ós mate ba buat seluk, mais mate tanba ida ne'e, ida ne'eba ne'e sente ladin di'ak.
Antonio reforsa, ne'ebé presiza kontrola ba aimoruk online sira ne'e, Ministériu Saúde tenke iha kompetensia no papél atu halo kontrola duni ba aimoruk sira ne'e.
Nia esplika, Ministériu Saúde iha nia polítika ne'ebé di'ak, presiza halo duni kontrola máximu ba aimoruk online sira, iha seriédade kontrola duni, nune'e bele mantein rezultadu ne'ebé di'ak, labele fó nafatin ba sidadaun sira sempre sai vitíma.
Nia argumenta, mate ho kestaun seluk ne'e di'ak, mais bainhira mate hela de'it ho modelu sira hanesan ne'e sente katak ladun di'ak.
Antonio akresenta, satan agora Timor-Leste tama tan ona membru ASEAN mak sidadaun sira la kleur mate, entaun husu Ministériu Saúde atu kontrola máximu, liu-liu bele kontrola mós aimoruk sira ne'ebé ema faan liu husi online, serake aimoruk sira ne'e hetan teste husi laboratórium bele konsumu ka la'e.
Tanba ninia dosis ne'e kiik ka boot, bele tuir ema nia imunidade ka keta boot liu, buat sira bele afeta mós ba ema nia saúde, liu-liu ema sira mate ne'e idade 40 ba leten, entaun Ministériu Saúde presiza kontrola depois halo redusaun.
"Ha'u hanoin katak durante ne'e ita seidauk haree Ministériu Saúde halo kontrola di'ak ba aimoruk online sira, ha'u seidauk haree Ministériu Saúde ne'ebé kontrola kona-ba aimoruk sira ne'ebé ema faan iha online ne'e, ha'u hanoin seidauk iha," nia argumenta.
Tanba aimoruk barak ne'ebé ema faan iha online ne'e seidauk haree intervensaun husi Ministériu Saúde kona-ba ida ne'e, loloos mate sira ne'ebé akontese iha ótel ne'e, Ministériu Saúde bele foti medidas ka deklarasaun ruma kona-ba aimoruk sira, nune'e sidadaun sira labele konsumu.
"Mas ita seidauk haree Ministériu Saúde halo komunikadu kona-ba deklarasaun ruma ba ida ne'e, ne'ebé hanoin katak seidauk iha kontrola máximu husi Ministériu Saúde ba kestaun ida ne'e," nia konklui.
Entretantu, iha fatin ketak, Vise Diretór Asosiasaun Hak, Antonino de Limas hatete, kestaun aimoruk ne'e relasaun ho asuntu saúde ne'e ba ema hotu-hotu importante, governu iha obrigasaun atu asegura katak aimoruk sira ne'ebé tama mai rain tenke seguru.
Nia haktuir, ho nune'e kliente sira uza karik ne'e seguru ba sira nia saúde la afeta ba sira, hanesan rezulta ema balun mate.
"Governu liu-liu Ministériu Saúde tenke halo esforsu tomak halo kontrolu haree ba asuntu ida ne'e, no bainhira ita ko'alia aimoruk ne'e tama mai la'ós Timor mak produz, Ministériu Saúde servisu hamutuk ho Ministériu Interiór, imigrasaun no parte sira ne'e atu haree ho kuidadu," nia ténik.