Print this page

PN aprova AGIA ba adezaun TL Featured

By Mariano Mendonca Outubru 21, 2025 205
Foto:Media PN Foto:Media PN

DILI: Parlamentu Nasionál aprova unaminidade ba proposta Akordu Globál Investimentu ASEAN (AGIA) nu’udar preparasaun ba adezaun Timor-Leste (TL) sai membru ASEAN ne'ebé sei akontese 26 Outubru 2025, iha Kuala Lumpur, Malazia.

Parlamentu aprova diskusaun aprovasaun proposta de rezolusaun númeru 45/VI (3) aprova adezaun bá Timor-Leste iha akordu Globál Investimentu ASEAN no respetivu kuadru protokolu pasa ho votu 64 afavor.

"Akordu Globál Investimentu ASEAN no kuadru protokolus pasa unaminidade," dehan Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, iha plenaria PN, horisehik.

Vise Ministra Asuntu ASEAN, Milena Rangel hatete, prosesu tomak tama ba ASEAN ne'e esforsu koletivu husi parte entidade hotu-hotu nian.

"Prosesu adezaun ne'e, prosesu ida koletivu parte hotu-hotu kontribui, inklui mós ita-nia setór privadu sira no ita-nia sosiedade sivil sira," tenik nia.

Tuir Milena, husi Governu rasik kuaze ministériu hotu-hotu hola parte iha prosesu ida ne'e, iha balun hola parte iha grupu traballu ba pilar ekonomia nian balun ba sosiu kulturál nian no balun ba polítika seguransa nian.

Ba ekonómia nian rasik ne'ebé lori mai aprova pertinente ba akordu ne'ebé lori mai, iha audensia públika ho komisaun D reprezentante hotu-hotu husi kada liña ministériais partisipa núfin sira mak sai hanesan implementador.

Hotu-hotu partisipa no fó sira nia hanoin kada komprimisiu ne'ebé ke hato'o hodi sai estadu membru foun ba ASEAN, sira nia opiniaun involve iha negósiasoen ne'ebé la'o iha tempu naruk.

Entretantu, deputada bankada CNRT, Cedelizia Faria dos Santos, apresia esforsu Komisaun B PN ho Vise Ministra Asuntu ASEAN nian ba proposta AGIA bele aprova.

Nune’e, deputadu bankada KHUNTO, Olinda Guterres hatete, ba integrasaun kompletu Timor-Leste iha ASEAN nia objetivu maka atu promove ambiente Investimentu ne'ebé klaru, previzivel no favoravel hodi fasilita kapitál teknolojia no koinesimentu entre membru sira.

Adezaun tenke akompaña ho reflesaun no preparasaun interna ne'ebé di'ak, Importante atu garante katak ida lei Investimentu nasionál tenke armoniza ho padraun Internasionál.

"Setór estratéjiku sira hanesan setór agrikultura, enerjia no rekursu naturál tenke proteje husi esploitasaun iha justu no iha oportunidade loos iha espasu ekonómikamu foun ida ne'e. Integrasaun ekonómiku tenke ajuda dezenvolvimentu inkluzivu no krize empregu di'ak la'os so liberaliza merkadu," nia afirma.

Nune'e husu ba governu halo estratéjia nasionál ba atrai Investimentu responsavel no reforsa kapasidade institusional atu monitoriza Investimentu estranjeiru no garante transparansia benefisiu real ba povu Timor-Leste.

"Ha'u hanoin pasu ida ne'ebé ke di'ak tebetebes ba Timor tomak, pasu ida ne'ebé mak pozitivu mak ida ne'e ona," nia afirma.

Iha fatin hanesan, deputadu bankada FRETILIN, Joaquim dos Santos, husu esklaresimentu buat rua ne'ebé presiza lista rezerva no proibisaun.

"Ha'u iha duvida rua husu esklaresimentu husi Governu no mós husi membru komisaun B primeiru kona-ba lista de rezervas no asesoens prevista iha AGIA. Purtantu Investimentu akordu globál ne'e kuandu adere ona la kleur tan governu lori inventór sira mai iha ita-nia rain bele identifika took ita-nia rezerva saida mak iha atu atende investor sira husi rai-li'ur," tenik nia.

Rate this item
(0 votes)