Omenajen ne’e realiza antes hahú reuniaun durante vizita kortezia Primeiru-Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão, bá Sekretariadu Ezekutivu CPLP, iha Rua de São Mamede 21, Lisboa, segunda (22/06).
“Molok hahú enkontru formál, Sekretária Ezekutiva CPLP no embaixadora Angolana, Maria de Fátima Monteiro Jardim konvida partisipante sira hamrik no halo minutus respeitu ida bá eis Xefe Estadu Timor-Leste ne’ebé durante nia lideransa kontribui mós bá fortalesimentu relasaun entre Timor-Leste ho komunidade luzófona,” Sita komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu, Tersa (23/06).
Iha oportunidade ne’e, líder sira CPLP nian hato’o sentidu solidariedade no konsiderasaun bá povu Timor-Leste no família enlutada, rekoñese Francisco Guterres Lu-Olo nu’udár líder ida ne’ebé dedika nia-an bá servisu públiku no dezenvolvimentu nasaun.
Purtantu, IX Governu konstitusionál liu hosi sorumutu estraordináriu Konsellu Ministrus loron 22 fulan-juñu tinan 2026, aprova votu pezar no deside hodi dekreta lutu nasionál ba falesimentu saudozu Francisco Guterres Lu-Olo, eis-Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Prezidente ba Frente Revolucionária de Timor-Leste Independente (FRETILIN) no figura ida ne’ebé iha influénsia iha luta ba libertasaun nasionál.
Lutu nasionál halo iha territóriu nasionál tomak durante loron hitu, hahú hosi tuku 3 lokraik iha loron 22 fulan-juñu to'o tuku 12 kalan iha loron 28 fulan-juñu, ho bandeira nasionál hasa’e to’o ai-riin klaran de’it (meia haste) iha edifísiu públiku hotu-hotu, inklui embaixadas, konsuladus no reprezentasaun sira seluk Estadu nian iha rai-li'ur, no mós iha ró sira Estadu nian.