Print this page

PM Xanana husu jornalista uza AI ho responsabilidade PR Horta tauk afeta ba liberdade imprensa Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Maiu 13, 2025 216
Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão ho Prezidente Republika Jose Ramos Horta. Foto:Dok. Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão ho Prezidente Republika Jose Ramos Horta. Foto:Dok.

DILI: Konsellu Imprensa Timor-Leste (KI) realiza konferensia internasionál Dili Dialogue Forum (DDF) 2025 ho tema 'Intelijensia Artifisial (AI) média no demokrasia iha natureza dijitál "

Iha intervensaun Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, dalan naruk dezde independênsia harii daudaun ona sosiedade ne’ebé demokrátiku liu iha Sudeste Aziatiku no proteje liberdade de imprensa. Maibé tenke kontinua defende liberdade ne’e. Tenke prepara-aan ba futuru dijitál. Garante katak teknolojia foun tenke la’o tuir étika, responsabilidade no propósitu públiku.

“Ita tenke kompromete ita-nia aan ho fiar ida katak teknolojia tenke serve ba umanidade, la’ós kontrariu" dehan nia, iha Bebora, Sábadu (10/5).

Iha sosiedade no ba diskusaun kona-ba keestões kritika husi ita-nia tempo. Halibur hamutuk lian sira husi setores média hotu-hotu, husi Governu, husi sosiedade sivil, husi edukasaun no husi diplomasia atu analiza forma oinsá bele proteze liberdade espresaun no insentiva sosiedade ida ne’ebé informada no ativa.

Nia dehan, intelijensia artifisial média no demokrasia digital, ne’e urgente no komplexu tebes. Moris iha periodu ida ho mudansa, inteligência artificial mak aselera mudansa ne’e. Maski AI promissora tebetebes, maibé mós presiza ko’alia kona-ba nia risku.

Iha país frajíl no iha pós-konflitu, meiu komunikasaun sosiál desempeña papel vital tebes la’ós de’it iha fornesimentu informasaun ba ema, maibé mós iha konstrusaun aliserse pás, konfiansa ho identidade nasionál. Depois violénsia no represaun, mak kriasaun sosiedade ida ne’ebé aberta ho komunikasaun sosiál independente hanesan sinál ida ne’ebé hatudu klaru tebetebes katak País ne’e sees daudaun ona husi laran-ta’uk no kontrolu hodi hako’ak metin transparênsia, inkluzau ho governasaun democrátika.

PM dehan, demokrasia labele buras iha nakukun-laran. Presiza komunikasaun sosiál ida ne’ebé forte no independente atu bele promove diálogu, ke’e-sai no hatudu korrupsaun, apoia kultura polítika aberta no fó lian ba vulnerávél sira.

PM Xanana realsa, avansu teknolojia boot inteligência artificial sei iha impaktu boot iha país em dezenvolvimentu sira-nia futuru, hanesan mós ba Timor-Leste, ho forma ne’ebé foin mak hahú no komprende.

Nia bele sai hanesan forsa ida ba buat ne’ebé di’ak. Bele tulun halo servisu iha áreas remota, inklui saúde ho edukasaun. Sei oferese ba alunu sira ferramenta atu aprende iha sira-nia lian lokál rasik no sei tulun médiku  sira halo lalais diagnóstiku ba moras.

"Iha Timor-Leste, ita ko’alia lian barak. IA sei tulun traduz ita-nia idiomas lailais no fásil tebetebes. Ne’e sei halo edukasaun ho meios de komunikasaun sai asesível liután, liuliu iha zonas rurais," dehan PM Xanana. 

AI bele utiliza hodi disemina desinformasaun. Haree ona poder destrutivu husi rumor (ka lia-anin) iha rede sosiál país ne’e. Problema bele multiplika karik AI ne’e utiliza la’ós de’it hodi disemina desinformasaun, maibé mós atu kria tan katak, eziste risku real ida ne’ebé AI bele kria konteúdu ho istória ne’ebé bele haree hanesan fidedignas (bele fiar) maibé falsa. 

AI bele dissemina desinformasaun, teoria  konspirasaun ou konteúdu divisivu entre sidadaun sira. Inklui produsaun imajen falsa ho vídeo "deepfake", no mós halo kampaña desinformasaun automatizada.

Sistemas AI bele "alucina (bosok)". Katak, bele inventa informasaun no apresenta hanesan faktu. Ne’e sei halo ita bele questiona fali kona-ba veracidade (ka verdade) husi buat hotu-hotu ne’ebé ita lee no haree iha internet. Jornalizmu bazeia iha verdade no demokrasia depende ba faktus. Bainhira faktus ne’e sai ona insertus, demokrasia bele enfraquece. Se ita la hatene saída mak real, ita la bele foti decisões di’ak ba ita ou ba ita-nia país", dehan nia.

AI sei iha mós impaktu boot tebes iha negósiu média nian iha Timor-Leste no iha mundu tomak.

"IA ne’e, ita bele ona utiliza hodi hakerek notísia. Maibé ne’e tau iha risku jornalistas sira-nia profisaun no bele prejudika sustentabilidade finanseira husi ita-nia ajensia no organizasaun komunikasaun sosiál. Poder (ka kbiit) iha informasaun bele passa husi ita-nia povo ba fali númeru ki’ikoan ida husi empresas estrangeira ne’ebé kontrola internet ohin-loron. Ne’e sei enfraquese liután ita-nia demokrasia, ita-nia koezaun sosiál to’o ita-nia soberania", tenik PM Xanana.

Tanba ne’e, importante regula forma oinsá utiliza no desenvolve IA iha Timor-Leste, atu nune’e bele proteze demokrasia ho liberdade ne’ebé ita luta maka’as atu hetan.

Ultilizasaun AI, ne’e realidade ida ne’ebé sei muda ita-nia sosiedade, maibé tenke orienta no kontrola mudansa ne’e. Tenke halo buat ruma hodi proteze liberdade espresaun ho sosiedade aberta ne’e.

Tenke garante katak teknolojia serve interese públiku no respeita dignidade umana. Tenke garante katak AI sempre opera ho supervizaun umana. Ne’e inklui apoio ba jornalizmu de interesse públiku, bazeadu iha étika, iha faktu no iha responsabilidade.

"IA tenke apoia jornalizmu, la’ós atu substitui. Ita labele konfia demais nia atu konta ita-nia istória no labele halo sai fali hanesan ferramenta ba manipulasaun polítika. Laiha mákina ida mak bele substitui experiência humana, julgamentu ou korajen ne’ebé jornalismu real exige",

Atu apoia no proteje demokrasia, presiza hadi’a literacia dijitál iha Timor-Leste no esplika kona-ba perigus husi IA.

Ba timoroan sira, demokrasia dijitál la’ós de’it tama online no utiliza internet. Maibé atu garante katak timoroan hotu hetan informasaun, asesu ho konfiansa atu partisipa iha vida públika.

"Ita hotu tenke servisu hamutuk hodi harii demokrasia dijitál ida ne’ebé bele reflete prinsipiu husi ita-nia luta hanesan, justisa, igualdade ho dignidade humana",

Impaktu ba liberdade imprensa

Entretantu, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, konsidera intelejensia artifisial sei la fó impaktu negativu ba liberdade imprensa iha Timor-Leste.

PR Horta dehan, bainhir nia sai xefe estadu sei la promulga lei ruma ne'ebé hakarak kontrola fali ka tau obstaklu ba liberdade imprensa.

"Ha'u la fiar katak, agora daudaun ne'e, iha tinan sira mai ne'e impaktu negativu ba liberdade imprensa laiha, tanba pelumenus ha'u bele garante 100% bainhira ha'u Prezidente Repúblika ha'u sei la promulga lei ruma ne'ebé hakarak kontrola fali tau obstaklu ba liberdade imprensa. Tanba mezmu kedas ho média sosiál tinan sira liu ba ne'e, dala ruma ita rona governante balun, polítiku balun hatete tenke kontrola média sosiál, ha'u hatete, lalika, lakon tempu ho ida ne'e," dehan nia, iha Bebora, Sábadu (10/5).

Nia afirma, problema la'ós média sosiál, problema la'ós liberdade imprensa, la'ós ne'e mak ameasa ba pás, estabilidade iha rai laran, purtantu laiha preokupasaun.

Nia argumenta, bele iha impaktu liu bainhira grupu balun husi li'ur bele buka instabilidade iha Timor, halo buat oioin ne'ebé bosok, tanba agora video, fotográfia buat sira ne'e hotu bele halo inventa tun-sa'e.

Nune'e, bele provoka hanesan situasaun balun ne'ebé bele fó dalan ba konflitu étniku, konflitu relijiozu, polítiku buat sira ne'e potensiál, tanba akontese tiha ona ho rádiu, televizaun iha konflitu boot iha Luanda, Myanmar buat sira ne'e akontese uluk kedas, agora kuantu mais ho artifisial intelejen.

"Mas ha'u fiar katak, laiha forsa polítiku ruma ne'ebé liu husi meius legál hanesan lei, bele obstakluliza liberdade imprensa. Buat ne'ebé pozitivu ba liberdade imprensa mai husi artifisial intelejen, dijtalizasaun sira ne'e fasil liu nune'e média hetan informasaun estuda, lee buat oi-oin iha mundu, aprende aumenta ita nia kultura jerál, ita nia komprensaun ba situasaun iha mundu," hatete PR Horta.

Tanba, ba tékniku sira, médiku sira, akadémiku, ekonomista fasil loos, dala-ruma bele fasil demais depois la uza ona ulun fatuk, envez tur lee, halo artifisial intelejen selu  iha surat tahan ida buat sira ne'e.

Maibé, PR Horta fiar katak, laiha posibilidade atu trava progressu iha siénsia, artifisial intelejen parte evolusaun progresu sosiadade umana, dezde tinan atus ida mai ne'e haree buat ida bolu revolusaun industriál ne'e la para.

"Ha'u rasik haree ho ha'u nia matan tinan sira nia laran, ha'u pessoalmente komesa estuda, lee artifisial intelejen 2018, ha'u hanoin novidade boot ida afinál agora iha mundu tomak, Timor mós uza ona buat ne'ebé pozitivu," hakotu PR Horta.

Iha fatin hanesan, Prezidente Konsellu Ministru, Otélio Ote hatete, artifisial intelejen ne'e plataforma ida ne'ebé bele ajuda jornalista sira atu efetivu no efikás iha sira nia servisu loro-loron.

Nia dehan, tanba iha plataforma sira ne'e matéria sira ne'ebé kompletu no fasilita lalais video, testu, audio, foto se di'ak loos bainhira problema kona-ba ladun iha dadus barak.

"Maibé presiza nafatin mós atu rigór, tenke lori matéria sira ne'e ba iha prosesu no mekanizmu salaun redasaun signifika tenke aprejenta matéria ne'e iha enkontru redasaun nune'e teste ne'e iha lia loos ne'e. Tanba plataforma prepara buat hotu-hotu, maibé ita labele foti direita depois iha la lori ba enkontru redasaun, ita lori langsung ba produsaun," haktuir nia.

Entretantu, Direitór Ezekutivu Fundasaun Hadomi Timor, Nico Linos hatete, efeitu intelejensia artifisial ba liberdade imprensa no média ne'e haree husi aspetu rua, aspetu negativu mak dala-ruma jornalista ho koñesimentu ba literásia dijitál no koñesimentu kona-ba útiliza artifisial intelejen menus.

Nia dehan, entaun dala-ruma sira útiliza hodi bele kria konteudu ne'ebé ladun loos tuir espetasaun komunidade ninian.

Nia haktuir, tanba dala-barak jornalista mós balun sira jeneraliza de'it informasaun liu husi plataforma sira hodi kahor ba situasaun, dala-ruma sira nia informasaun sira ne'e ladun di'ak ba komunidade atu bele konsumu.

Nia hatutan, tanba jornalista sira laiha ánaliza, bainhira útiliza artifisial intelejen, entaun bainhira entrevista ruma sira foti tomak de'it ladun halo ánaliza klean, edit didi'ak.

Tanba sira garante kona-ba artifisial intelejen ninian entaun dala ruma notísia bainhira sai halo ema lee mós konfuzaun, ne'e mós sai risku ida ba jornalista liu-liu ba média sira oinsá bele atrai notísia sira ne'e komunidade sira atu bele lee.

Maibé, ninia benifisiu ne'ebé husi artifisial intelejen ne'e parte pozitivu mak bele aselera ita nia informasaun sira to'o lalais tarjetu, bainhira prezensa artifisial intelejen ninian ho meius sira ne'e bele ánaliza lalais informasaun.

"Artifisial intelejen atu bele garantia liu tan, ita nia liberdade imprensa, liberdade espresaun maibé ho risku mak bainhira koñesimentu ne'ebé ladun di'ak ba literásia dijitál liu-liu kona-ba artifisial intelejen ida ne'e sai problema ba ita. Risku ida fali mak privasidade ba dadus, entrevista sira husi jornalista sira ba iha governante sira, dala ruma ita hakarak hetan informasaun klean husi tarjetu ne'e rasik," dehan nia.

Maibé, ho artifisial intelejen dala ruma la presiza husu nia, bele buka de'it nia dadus iha plataforma, maibé bainhira jornalista laiha koñesimentu útiliza, bele útiliza sala, ema bele koondena, tanba útiliza ema nia dadus privadu, tanba koñesimentu ba literásia dijitál ne'e menus.

"Artifisial intelejen mai atu bele ajuda ita nia servisu sai efisiensia liu, maibé la'ós replase ita, tanba núfim dadus sira ne'ebé ita halo, ita mak na'in tenke konfirma direita fontes ne'e kredibel ka la'e," tenik nia.

Rate this item
(0 votes)