Print this page

PM Xanana husu deskulpa ba Governu Tranzisaun Guiné-Bissau Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Fevereiru 16, 2026 235
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão. FOTO: Media-PR// Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão. FOTO: Media-PR//

DILI: Estadu Timor-Leste (TL) deside hodi kansela misaun pás iha Guiné-Bissau no Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu deskulpa bá Governu Tranzisaun iha nasaun ne’e nian.

Primeiru Ministru Xanana esplika, Timor-Leste deside hodi kansela misaun pás atu rezolve problema polítika ne’ebé akontese iha Guiné-Bissau tanba Governu tranzisaun iha Guiné-Bissau konsidera Timor-Leste la folin buat ida no la merese atu ajuda sira.

“Hau husu deskulpa ba Governu tranzisaun Guiné-Bissaun. Hau mos rona, kuidadu hau ne’e se. iha ne’e hau sempre dehan erói luta rezisténsia nian mak ita nia povu. Laiha erói luta rezisténsia nian mak ita nia povu. Laiha erói seluk. Ne’ebé ne’e hau la’ós erói. Hau la defenda  an. Hau hakru’uk teb-tebes, maibé ho Prezidente Republika ami deside ona la haruka misaun bá. Ita mak kansela tanba sira dehan Timor ne’e ba halo saida. Imi ne’e laa folin buat ida, imi mai ajuda ami,” Dehan PM Xanana, iha João Paulo II, Comoro, Segunda (16/02).

Enkuantu, desizaun Estadu hodi kansela misaun pás ne’e verbál de’it no la hakerek karta formál bá Governu Tranzisaun Guiné-Bissau.

Ho kanselamentu ne’e, Xefe Governu dehan la fó impktu bá relasaun entre rai rua tanba daudaun ne’e Timor-Leste assume hela Prezidénsia CPLP no iha fulan-Jullu selebra aniversáriu CPLP nian iha Timor-Leste ne’ebé sei partisipa hosi ministru sira hosi nasaun membru tomak.

Tuir loloos Timor-Leste atu hala’o misaun pás iha Guiné-Bissau atu fó Solidariedade entre nasaun lusófonu sira tanba Timor-Leste ho Guiné-Bissau hanesan membru bá CPLP.

Tanba, Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé hetan ona esperiénsia konflitu no rekonstrusaun, nune’e hakarak fó apoiu bá nasaun seluk ne’ebé ko’alia lian Portugés no presiza estabilidade.

Alénde ne’e atu apoia estabilidade polítika no seguransa, tanba Guiné-Bissau hetan ona problema polítika no militár barak hanesan golpe estadu no instabilidade Governu.

Timor-Leste haruka péritu sira hanesan polísia no militar atu ajuda Reforma seitór seguransa, hametin órdem no pás sosiál.

Timor-Leste iha esperiénsia rasik, depois independénsia iha 2002, simu ona misaun pás hosi United Nations. Tanba ne’e, Timor-Leste sente katak importante atu kontribui fila-fali bá pás mundiál, liu-liu bá nasaun ne’ebé iha situasaun hanesan.

Molok ne’e, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  hatete, situasaun polítiku iha Guine-Bissau, iha eleisaun tinan kotuk mosu golpe de estadu CEDEAO iha Áfrika atu ajuda maibe la konsege.

Nune’e mós Guine-Bissau mak assume Presidénsia Comunidade dos Países da Lingua Portuguesa (CPLP), sira hasai tiha fo fali mai Timor-Leste hodi kaer tinan ida ho balun, nune’e maka CPLP  husu atu haruka komisaun ida ba ajuda resolve problema polítika iha Guine-Bissau.

 “Depois de tinan 40 sira ukun an iha tinan 2014, ita ba ajuda sira monta sistema tomak kona-ba Kamisaun Nasionál Eleisaun (CNE) no Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitoral (STAE) hodi sira bele hala’o primeira eleisaun demokrátikas iha Guine-Bissau, maibe depois ba fali golpe military,” Afirma Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, iha Palasiu Prezidente, Kinta (12/02).

Agora ho golpe estadu ne’e iha Guiné-Bissau, Xefe Governu konsidera Estadu falladu.

“Ita la temi estadu frajil maibe ita temi estadu falladu, iha Mozambique mós iha problema polítikus no iha Ángola mós problema, wainhira Guine-Bissau kaer presidénsia, sira tau tema  CPLP no Soberania Alimentar, Ita (Timor-Leste) nia tema mak Consolidar Estado de Direito e Democrático, asuntu ne’e sai dejafiu boot ba CPLP,” Nia afirma.

Nia reforsa, Timor-Leste nu’udar kofundador G7+ iha papel importante hodi haree estadu frajil sira no iha obrigasaun atu ajuda Guine-Bissau hodi prátika demokr’asia no direitu umanus iha mundu.

“Timor-Leste Kofundador ba G7+ ne’ebe haree ba estadu frajil, agora Guine-Bissau sai estadu falladu, ita kontente tanba rai barak iha Áfrika muda ona sistema ba demokrasia, agora iha dever mós atu ajuda Guine-Bissau ba dalan demokrasia no direitus umanus,” Nia afirma.

Rate this item
(0 votes)