DILI: Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, husu autoridade munisipál, diretór servisu munisipál, administradór postu administrativu, autoridade lokál no intelektual sira iha Munisípiu Ainaro atu prepara-an didi’ak hodi simu implementasaun desentralizasaun podér lokál ne’ebé Governu sentrál planeia atu hahú iha tinan 2027.
Mensajen ne’e hato’o iha ambitu diálogu ‘Haree Besik Servisu Munisipál Ainaro husi Rezultadu Avaliasaun Kondisaun Mínima’, tuir komunikadu imprensa ne’ebé Jornal INDEPENDENTE asesu, Kuarta (11/03).
Iha sorumutu ne’e, Xefe Governu subliña katak preparasaun ne’ebé di’ak presiza hahú husi hadi’a liña koordenasaun no servisu hamutuk entre estrutura munisipál hotu.
“Ita tenke hadi’a ita-nia an. Ha’u apresia tebtebes tanba imi mai husi suku hotu-hotu. Suku sira aprezenta planu hodi ita hamutuk buka hadi’a. Ha’u fiar imi, povu mós fiar imi tanba povu mak hili imi,” dehan Xanana.
PM mós husu autoridade sira atu hametin unidade no evita konflitu iha servisu fatin.
Tuir nia, autoridade sira labele soran malu, hafuhu malu ka provoka malu, maibé tenke servisu hamutuk ho objetivu ida de’it: serví povu no dezenvolve rai Ainaro.
“Ita servisu ho hanoin ida de’it atu serví povu. Ho ne’e, Ainaro bele sai ezemplu ba munisípiu sira seluk,” nia hatete.
Xanana mós husu atu iha sorumutu refere hotu-hotu hasai kompromisu atu serví rai no povu Ainaro.
Nia dehan, kompromisu ne’e importante atu husik eransa di’ak ba jerasaun foun sira ne’ebé sei kontinua lidera governasaun lokál iha futuru.
Iha fatin hanesan, Ministru Administrasaun Estatal (MAE), Tomas do Rosário Cabral subliña, problema prinsipál iha governasaun munisipál Ainaro mak falta koordenasaun entre lideransa sira.
Nia hatete, diretór servisu munisipál sira presiza hadi’a koordenasaun no tenke obedese orientasaun husi Prezidente Autoridade Munisipál (PAM).
“Ha’u akompaña imi no haree katak imi falla iha koordenasaun. Tenke hadi’a liña koordenasaun, liu-liu entre diretór servisu munisipál sira,” dehan Tomas.
Ekipa Avaliasaun Kondisaun Mínima (AKM) mos rekomenda atu hadi’a jestaun administrativa no finanseira iha munisípiu ne’e.
Rekomendasaun hirak ne’e mak hanesan: kria sistema kontrolu finanseiru hanesan livru kaixa, la’o tuir Standard Operational Procedure (SOP), publika informasaun relevante iha Portal Munisipál, no kria planu aprovizionamentu ho aprovasaun husiMAE iha inísiu tinan fiskál
Iha parte administrasaun, munisípiu mos presiza reorganiza sistema arkivu no hadia koordenasaun institusionál iha nivel munisipál.
Atu ajuda munisípiu Ainaro prepara simu desentralizasaun, MAE sei fó asisténsia téknika iha tinan 2026.Asisténsia ne’e inklui apoiu husiUnidade Apoiu Tékniku atu asegura kualidade iha planu, implementasaun no rezultadu programa sira.
Aleinde ne’e, INAP, DGDGL no DGSMAL mos sei organiza formasaun jenérika no téknika ba estrutura autoridade munisipál no postu administrativu sira husi fulan Fevereiru to’o Novembru 2026.
Ainaro deklara prontu simu podér lokál
Iha diálogu ne’e, Prezidente Autoridade Munisípiu Ainaro, Manuela Georgina Carmo Bucar Corte Real, aprezenta perfil no potensia munisípiu ne’e ba Primeiru-Ministru no ministru sira.
Apresentasaun ne’e inklui dadus kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál, infraestrutura no kapasidade institusionál, inklui rekursu umanu, rekursu naturais, orsamentu no koordenasaun administrativa.
Iha okos, PAM Ainaro deklara katak munisípiu Ainaro prontu ona atu simu implementasaun podér lokál ne’ebé Governu sentrál planeia atu hahú iha tinan 2027.
Polítika desentralizasaun ne’e bazeia ba Lei Núm. 3/2016 kona-ba Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa, ne’ebé nia objetivu maka hametin demokrasia lokál, hasa’e partisipasaun povu iha tomada desizaun, hadi’a efisiénsia servisu públiku, promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, no hamenus sentralizasaun iha kapitál.
Munisípiu Ainaro atualmente iha postu administrativu haat, suku 21 no aldeia 131 ho totál populasaun 84.607 ema husiuma-ka’in 18.223.