Print this page

PDHJ sujere autoridade lokál identifika komunidade hadi’a polítika inkluzivu Featured

By Marcelino Tomae Abril 15, 2025 183
Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, sujere ba autoridade lokál sira liu-liu xefe aldeia sira hodi identifika no komprende demografia iha sira-nia komunidade laran inklui ema ho defisiénsia, adultu ho idade boot, feto, mane, no labarik sira atu nune’e bele informa di’ak liután polítika dezenvolvimentu inkluzivu.

“Se ita fiar duni ita-nia liafuan, ita tenke reflete ida-ne’e iha asaun. Mai ita asegura katak laiha ema ida mak husik hela iha kotuk. Inkluzaun signifika katak laiha ema ida maka husik hela iha kotuk. Ne’e mak Timor-Leste ne’ebé ita harii,”afirma Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, wainhira sai oradór iha Semináriu Munisipál kona-ba Direitus Umanus no Inkluzaun Sosiál iha Munisípiu Ainaro, ba komunikadu ne'ebé Online INDEPENDENTE asesa iha Segunda (14/04).

Provedór haktuir, papél PDHJ nian iha protesaun dreitus umanus ba grupu vulnerável sira, katak iha nasaun demokrátiku hanesan Timor-Leste, objetivu prinsipál husi polítika públika hotu-hotu ne’ebé implementa husi governu ka entidade públika sira tenke garante bem-estar povu nian.

“Ema maka tenke sai sentru ba dezenvolvimentu, PDHJ hahú nia servisu bazeia ba lei ne’ebé Parlamentu Nasionál aprova iha tinan 2004, ho mandatu atu halo fiskalizasaun ba polítika públika no halo advokasia ba protesaun direitus umanus,”sita husi komunikadu.

Refere ba Artigu 27 Konstituisaun nian, Provedór subliña papél instituisaun independente sira-nian iha fiskalizasaun ba asaun sira hosi entidade públika sira hanesan Governu, Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), no Falintil-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) hodi garante katak sira-nia polítika no desizaun fó prioridade ba direitu no dignidade sidadaun hotu-hotu nian.

Nia mós nota katak provizaun konstitusionál sira husi Artigu 16 to’o 61 garante sidadaun sira-nia liberdade fundamentál, inklui direitu sivíl, polítiku, ekonómiku, no sosiál.

“Ida-ne’e esensiál atu komprende no aplika prinsípiu konstitusionál sira-ne’e, ne’ebé barak maka mai hosi instrumentu direitus umanus internasionál sira ne’ebé ratifika hosi Timor-Leste,” nia esplika. “Artigu 6 hosi ita-nia Konstituisaun mós trasa estadu nia obrigasaun atu tane aas objetivu sira-ne’e,” dehan nia.

Iha nia vizita ba Ainaro, provedór envolve iha diskusaun ho sekretáriu munisipál na’in rua, no hato’o preokupasaun kona-ba planu dezenvolvimentu ba infraestrutura lokál.

“Bainhira ita nia koalia kona-ba dezenvolvimentu estrada, ita ténke ko’alia mos kona-ba inkluzaun,”akresenta.

Nune’e nia esplika, estrada sira la’ós de’it ba kareta no motór sira, maibé ba ema sira hotu, tanba ne’e planu dezenvolvimentu ruma ténke garante asesu ba ema hotu-hotu inklui idozu, labarik, foin-sa’e, ema ho defisiénsia, no indivídu LGBTIQ+ sira.

Semináriu ne’e organiza husi Asosiasaun HAK, Plan Internasionál, Asosiasaun Halibur Defisiente Matan Timor-Leste (AHMDTL), no ARCOIRIS Timor-Leste. Eventu ne’e halibur lider komunitáriu sira, xefe aldeia sira, ema ho defisiénsia vizuál, indivídu LGBTIQ+, no parte interesada relevante sira seluk hodi diskute aprosimasaun inkluzivu ba direitus umanus.

Rate this item
(0 votes)