Iha orsamentu MD nian ne, aloka ba Programa Defeza Nasional ho osamentu total hamutuk $13.198.654 ba salariu vensimentu $1.629.689, Bens e Servisu $ 11.189.269, transferensia publika mamuk no kapital menor mamuk no kapital dezenvolvomentu $ 383.696.Nune’e mos ba programa Funsionamentu Dezemvolvimentu Instituisional total $13.198.654 no programa inkluzaun sosial $3.015.164.
Nune’e mos, orsamentu ba iha F-FDTL ho montante $34.600.530, fahe ba kategoria salariu no vensimentu $18.734.070, bens no servisu $15.666.460, transferensia públiku 0, kapital menor Rihun $200 no kapital dezenvolvimentu 0.
Prezidente Parlamentu Nasional Fernanda Lay deklara katak, iha debate orsamentu ba MD nomos F-FDTL nian laiha proposta alterasaun ba aumenta osamentu ka hamenus orsamentu. Nune’e deklara sai rezultadu votasaun ba Orsamentu Ministeriu Defeza nian a-favor 43 kontra 0 abstensaun 22. Nomos rezultadu votasaun ba F-FDTL nian pasa ho votus a-favór 50 kontra 0 abstensaun 15.
Ministru Defeza, Kontra Almirante Donanciano da Costa, Pedro Klamar Fuik, esplika, diskusaun ba OJE 2026 ba iha MD hamutuk ho F-FDTL hodi aprezenta numeru finanseira nomos orientasaun estratejika atu fo sentidu ba orsamentu ne’ebe mak define kona-ba responsabilidade atu garante nasaun ne’e nia permanese seguru nomos bele halo ninia dezenvolvimentu.
Tanba tuir nia, iha nivel global iha internasional kontestu atual hatudu katak, iha intensifikasaun ba konflitus regionais hare ba ameasa foun ne’ebe maka prolifera husi impaktu trans-nasionais hanesan Terrorismu no Kriminalidade organizado, in-seguransa inergetika no alterasaun klimatika. Tanba ne’e ho orsamentu ne’e mos oinsa forsa armada atu hare kestaun mudansa iha nivel global atual nian.
Nia dehan, Timor-Leste nia posizaun lokaliza kruzamentu de rotas maritimas krusias entre oseanus-indiku ho pasifikus, nune’e mos kodita ho vizinus potensiais regionais rua Indonesia ho Australia. Tanba ne’e TL hanesan estadu joven ne’ebe sei iha ekonomia frazil. Relasiona ho mudansa klimatika no seluk tan.
“Orsamentu ne’ebe mak ami aprezenta iha ne’e prudenti iha despeza no ba iha prioridades kada dolar ne’ebe mak investe iha defeza, hanesan mos halo investimentu seguransa no paz no sosial. Tanba ne’e ami konta ho deputadu sira nia apoiu katak, defeza iha intendimentu ida ne’ebe mak la’os deit sai kustu, mais hanesan pilar ida ba konstrusaun estadu no nasaun iha ita-nia rai atu bele sai seguru, prospriu”, nia konklui.