"Ita labele lori situasaun ida katak bebe ida mate, ita jeneraliza fali ensinu superior iha Timor laiha kualidade, ne'e labele. Tanba sira ne'e aprende hodi ba halo pratika, maibe mosu buat balun ne'ebe ita la espera, ha'u hanoin ne'e bele akontese," dehan José Honorio, iha Parlamentu Nasionál, horisehik.
Aleinde ne'e, labele jeneraliza katak kursu ne'ebe estudante sira foti la di'ak, nune'e labele husi kazu ida labele fo todan ba instituisaun hotu.
"Tanba ha'u mos akompaña hela kazu ne'e, nune'e ita hein investigasaun, depois investigasaun ita foin bele hatene katak ida kazu ne'e má pratika ou buat seluk," dehan nia.
Nia subliña, hanesan membru husu atu halo investigasaun, ema se mak atende bebe ne'e to'o ikus bebe ne'e bele hakotu
Tuir José, estudante sira bainhira tun ba estajiu, sira halo preparasaun ne’ebe di'ak, tanba ne'e husu publiku labele jeneraliza fakuldade katak estudante sira la iha kualidade.
"Los duni katak ita nia estudante sira mak halo pratika iha ne'eba, maibe ita labele hatete dehan kualidade ensinu superior laiha," dehan ministru.
Ministru José hateten, kona-ba estudante ne'ebe remata sekundariu iha área siensia sosiál foti departamentu medisina, ba UNTL iha kriteriu bainhira atu foti medisina, maibe ba instituisaun superior privadu sira iha autonomia atu deside.
"Maibe dala ida tan ha'u atu hatete katak, se estudante ne'e iha kursu sosial nia labele foti fali kurus medisia, tanba ita iha regra," tenik nia.