Print this page

MAKLN konklui ona pagamentu pensaun ba veteranus faze dahuluk Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Abril 08, 2026 193
Ministru Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál, Gil da Costa “Oan Soru”.FOTO: Media MAKLN Ministru Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál, Gil da Costa “Oan Soru”.FOTO: Media MAKLN

DILI: Ministériu Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál (MAKLN) konklui ona pagamentu pensaun veteranus bá benefisiáriu hamutuk 15.697 ne’ebé hahú iha 15 Dezembru 2025 konklui ona. Maibé karik sira bá halo levantamentu osan iha banku mak demora, ne’e kestaun banku nian.

Ministru Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál, Gil da Costa “Oan Soru” informa, progresu pagamentu pensaun veteranus faze primeiru konklui ona, kontinua ba pagamentu faze Segundu, no Desizaun Rekursu nian bá Dadus Reklamadus no Kontestadus hamutuk 61.711 ne’ebé oras ne’e iha hela prosesu laran.

“Mais, en-prinsípiu atu dehan 15 mill itál ne’ebé maka hahú prosesu iha dia 15 de dezembru 2025 ne’e hotu ona,” Informa Ministru “Oan Soru” liu husi Komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu husi Media MAKLN, Kuarta (08/04).

Ministru Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál ne’e salienta, durante prosesu atribuisaun fixa pagamentu nian, deskobre mós dadus balu ne’ebé mak benefisiáriu sira lori no aprezenta, deskonfia iha dadus 88 mak iha indikasaun bá falsifikasaun dokumentu liu-liu iha kestaun kona-bá relasaun familiar entre rekerente ne’ebé atu foti Mártir ninia osan.

“Iha pagamentu, ita deskobre irregularidade ou iha indísius bá falsifikasaun hamutuk ema na’in-88. Hosi dadus 15 mil nia laran ne’e iha 88 pessoas maka ita deskobre hela ida ne’e, tanba nia mai ne’e la-hó dokumentu ne’ebé prova katak, nia ne’e iha relasaun família. Entaun, ami tenke hapara, no husik ami hodi hein prosesu,” dehan Ministru “Oan Soru”.

Husi dadus 88 ne’ebé deskobre, administrativamente MAKLN hapara kedas sira-nia pensaun, no judikamente nia prosesu kontinua bá oin katak, tenke submete bá prosesu judisiál.

Pagamentu Faze Segundu;

Hatán kona-bá kontinuasaun bá pagamentu faze da-ruak nian, Ministru “Oan Soru” anúnsia katak, sei hala’o iha loron 27 fulan-Abríl 2026 bá Benefisiáriu hamutuk 3,391, ne’ebé rejistadu iha Diresaun Nasionál Pensoens no Subvensoens nia Sistema baze dadus.

Númeru benefisiáriu hirak ne’e mai hosi Aileu 210, Ainaro 229, Baucau 321, Bobonaro 242, Covalima 238, Dili 764, Ermera 283, Lautem 193, Likísa 212, Manatuto 127, Manufahi 176, Oecussi 9, Viqueque 152, Fora hosi Timor-Leste (iha Diáspora) hamutuk na’in-19.

Sira-ne’ebé sei simu kada fulan hamutuk 1,274 (pensaun sobrevivénsia, pensaun subsisténsia ho pensaun espesiál reforma nian), sira ne’ebé simu dala-da de’it (Prestasaun Pekuniária Únika – 3 á 7) hamutuk 870, no sira ne’ebé atu simu Apoiu Finanseiru Úniku rihun $10, simu dala-ida de’it hamutuk 1,247.

“Agora dadauk, ami halo ona preparasaun bá pagamentu bá Segunda faze ne’e iha fulan ida ne’e duni, sei hahú iha dia 27 de abríl,” Tenik nia.

Kona-bá mekanizmu sira atendimentu nian hodi atribui fixa pagamentu ne’e tenke liu hosi dalan-ida de’it. Katak, benefisiáriu hotu-hotu ne’ebé atu foti sira-nia osan, ka sira-ninia inan ka aman ninia pensaun, tenke mai hotu iha DNPS Nasionál hodi atualiza dadus iha Ssistema.

Mekanizmu ida-ne’e halo hodi evita falsifikasaun no asegura katak, osan ne’ebé Estadu no Governu atu atribui, tenke bá duni ema ne’ebé Loos.

Dadus Reklamasaun no Kontestasaun;

Dadus reklamasaun no kontestasaun ne’ebé oras ne’e seidauk finaliza no iha hela prosesu bá desizaun ninian hamutuk 61.711. Dadus hirak ne’e mai hosi Primeiru-rejístu 2003 to’o 2005 no Segundu-rejístu 2009.

Atu solusiona dadus reklamadus no kontestadus hirak ne’e, maka iha loron 30 fulan-Setembru to’o loron 30 fulan-Outubru 2025 liubá, Conselho dos Combatentes da Libertação Nacional (CCLN) liuhosi Komisáriu sira no Estrutura Conselho Municipal do Conselho dos Combatentes da Libertação Nacional (CMCLN) inklui Kuadru sira Rezisténsia nian iha Munisipiu hotu-hotu, akompañadu hosi MAKLN nia Tékniku DNPS, halo ona desizaun balu, maibé, seidauk finaliza, tanba foin mak atinje pursentu 40 resin (40% resin).

Ho nune’e maka, liu hosi reuniaun intitusionál entre MAKLN ho CCLN ne’ebé hala’o iha Salão Três de Março Maubai, 16 Marsu 2026, fórum deside katak, desizaun bá rekursu sira ne’e sei akontese iha fulan-Maiu tinan ne’e.

“Foin lalais ami hala’o tiha ona enkontru ho CCLN, iha fulan-Maiu nia laran mak ami sei rezolve fali situasaun ida-ne’e. Maibé, karik, perguntas dehan, bainhira mak konklui, lae, ha’u la koalia kona-bá konklui, ha’u dehan, hahú iha Maiu bá oin ami sei haree fila-fali dadus 61 mill resin ne’e. Lo-loos ne’e nia naran recurço das decisões, maibé nia bá halo fali reverifikasaun. Lei hatete ida, ita bá halo fali buat seluk, labele,” afirma Ministru “Oan Soru”.

Tuir dadus, pagamentu pensaun bá Veteranus hosi 2008 mai to’o 2026, Governu selu tiha ona bá ema hamutuk 44,671 ho kategória Pensaun Sobrevivénsia, Pensaun Subsisténsia ho Pensaun Espesiál Reforma. Enkuantu, sira ne’ebé simu Pensaun ho kategoria Prestasaun Pekuniária Únika – 3 á 7 hamutuk 25,504, no Sira ne’ebé simu pensaun iha kategória Apoiu Finanseiru Úniku $10 – simu dala-ida de’it, hamutuk 798.

MAKLN kontinua fó hanoin Benefisiáriu 3,391 ne’ebé atu foti fixa pagamentu iha 27 Abríl ne’e, tenke la’o tuir oráriu ne’ebé mak estabelese ona tuir kada munisipiu, hodi nune’e evita ema sena-malu (engarafeamentu).

Nune’e, oráriu ne’ebé fó sai ona katak, pagamentu faze segundu nian sei hahú hosi loron 27 fulan-Abril to’o loron 19 fulan-Mariu tinan 2026;

Aileu 27 Abríl 2026, Ainaro 28 Abríl 2026, Baucau 28 to’o 30 Abríl 2026, Bobonaro 1 Maiu 2026, Covalima 04 Maiu 2026, Dili 05 to’o 07 Maiu 2026, Ermera 08 Maiu 2026, Lautem 11 Maiu 2026, Liquiça 12 Maiu 2026, Manatuto 13 Maiu 2026, Manufahi 14 Maiu 2026, Oecussi 15 Maiu 2026, Viqueque 18 Maiu 2026, Sira ne’ebé fosa hosi Timor-Leste hahú iha loron 19 Maiu 2026.

Rate this item
(0 votes)