Tuir komunikadu ne'ebé Online INDEPEDENTE asesu katak, Timor-Leste oras ne’e daudaun hasoru hela surtu moras Raiva ka Rabies ka (Anjing Gila) ne’ebé to’o loron 15 Juñu 2025 halakon ona populasaun na’in lima (5) nia vida, no ida iha hela tratamentu iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV).
Enkuantu, kazu hirak ne’e kompostu husi Munisípiu Ermera na’in ida (1), Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse-Ambeno (RAEOA) na’in tolu (3) no Bobonaro na’in ida (1).
"Eventu trájiku no halakon vida ida-ne’e hatudu momos katak raiva la’ós de’it problema saúde animal nian maibé mós hanesan emerjénsia saúde públika ida husi tinan 2024 to’o agora,” dehan Komunikadu ne'ebé online ne’e sita, iha pájina Palasiu das Cinzas, Segunda ne’e (16/06).
Komunikadu ne’e haktuir, tuir sistema vijilánsia saúde nasionál rejista ona kazu asu tata hamutuk 1.445. Husi dadus ne’e asu hamutuk 96 maka konfirma pozitivu ba raiva no totalidade na’in 5.
Sira na’in 5 ne’e konfirmadu pozitivu bazeia ba teste laboratoriu, ne’ebé iha indika katak iha transmisaun alta ba raiva entre animál no ema.
“Ami hakarak subliña katak husi kazu asu tata 1.445 ne’e, 41% kazu asu tata mak identifikadu hanesan katégoria 3, katégoria 3 ne’e klasifikadu hanesan kazu asu tata ne’e périgu no presiza simu tratamentu sona anti-korpu karik hanesan prevensaun urjente maibé até a data ita iha 18% de’it mak hetan RIK, kona-ba vasina anti-raiva husi kazu 1.445 ne’e hamutuk 66% pesoas asu tata maka simu ona vasina maibé maiória seida’uk kompleta doze 5 ne’ebé maka rekomenda ona," katak komunikadu.
Tuir komunikadu refere, ida-ne’e importante tebes atu fó protesaun kompleta se la kompleta protesaun la efetivu raiva sei fatál no síntoma sei mosu bazeia ba dadus no projesaun husi Diresaun Nasionál Saúde Públika INSP-TL nian.
Haree ba kazu fatalidade no iha ema barak mak la simu vasina kompletu nomós RIK ema barak mak la hato’o keixa ba iha parte kompetente bainhira asu tata, tanba parte kompetente iha projesaun kazu fatalidade ba raiva entre ema na’in 80 to’o 120 iha tempu oin mai.
Ho ida-ne’e sira hakarak fó mensajen klaru tebes katak moras Raiva ne’e ninia fatalidade 100%, bainhira síntoma mosu maibé ema bele prevene mós 100% no relata sedu ba Sentru Saúde Komunitária (SSK) ne’ebé besik, hodi hetan tratamentu ho lalais.
Tanba nee Ministériu Saúde Hamutuk ho Ministériu Agikultura Pekuaria Peskas no Florestas (MAPPF) hakarka konvida sidadaun hotu-hotu inklui líder komunidade sira atu trata kazu asu tata sira ne’e ho sériu, tanba ne’e Surtu, Se iha ema balun hetan kazu asu tata, favór relata lalais ba SSK ne’ebé besik atu simu tulun hodi ho tratamentu urjente labele hein.
MS-MAPPF Sei Hala’o Kampañia Nasional ba Prevensaun Moras Raiva
Ministeriu Saúde no Ministeriu Agrikultura Pekuaria Peskas no Floresta hamutuk ho paseiru sira sei hala’o kampaña Nasionál ba prevensaun moras Raiva, aumenta disponibilidade vasina, fortifika vijilánsia ema no saúde animál inklui halo vasinasaun ba asu sira ne’e.
Maibé kampaña nasionál ne’e sei presiza kooperasaun husi ema hotu nune’e, banihira iha kazu asu tata, relata lalais no hakbesik-aan ba Sentru Saúde ne'ebé besik.
Aliende, simu vasina raiva favór halo kompletu doze 5 no relata lalais bainhira kazu asu ne’ebé demonstra atetude agresivu ka estrañu no mós alerta nafatin kona ba moras raiva nian.
Tanba ne’e, MS ho MAPPF sei halo sira nia asaun konkretu maibé susesu ba prevensaun ka metigasaun moras Raiva nian, ida-ne’e depende ba esforsu koletiva nasionál ho asaun lalais no koperasaun forte bele prevene no proteje ema hotu husi moras raiva, no prevene atu laiha ema ida tan mak sei sai vítima ba moras sira ne’e.