Print this page

Kazu asedu seksual: Fokupers husu PJR foti asaun imediata Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Agostu 04, 2025 197
Foto:Media FOKUPERS Foto:Media FOKUPERS

DILI: Forum Organizasaun ba Feto Timor-Leste (Fokupers) husu ba Konsellu Superior Majistratura Ministériu Públiku ne'ebé lidera husi Prokuradór Jerál Republika (PJR), tenke foti asaun imediata ba kazu asedu seksual ne’ebé deskonfia komete husi Prokurador ho inisial RV.

Portavoz, Natalia de Jesus Cesaltino hanesan mós Kordenador Advokasia Fokupers hatete, Fokupers kondena maka'as kazu Asédiu Seksuál ne'ebé envolve elementu husi Ministériu Públiku no husu Prokuradór Jerál atu loke prosesu investigasaun imediata.

Nia haktuir, Fokupers hato'o preokupasaun boot kona-ba kazu ne'ebe akontese foin lalais ne'e husi pesoál ka elementu ida husi Gabinete Prokuradoria Jerál ne'ebé alegadamente envolve iha asediu seksual.

"Ami husu asaun no medida konkreta ida imediata, transparente, no imparsiál ne'ebe tenke foti husi Konsellu Superior Majistratura Ministériu Públiku ne'ebé lidera hosi Prokuradór Jerál Republika hodi garante katak justisa funsiona hodi proteje sobrevivente sira no asegura protesaun no apoiu ne'ebé adekuada," dehan nia Pres Konferesia iha Salaun Fokupers Farol, Sesta (01/08).

Asediu seksual ne'ebé akontese no envolve elementu iha instituisaun sira-nia laran ne'ebé responsavel atu defende legalidade demokrátiku no estadu de direitu nu'udar violasaun grave ba konfiansa públiku nian no estraga kredibilidade sistema justisa Timor-Leste nian. Insidente ne'e ezije atensaun urjente no asaun desizivu konkreta no imediata hodi hatudu katak laiha ema ida mak iha lei nia leten.

Kestaun grave husi kazu ida-ne'e no kazu sira seluk neʼebé akontese iha instituisaun sira mak kontinua akontese tanba inbalansu poder. Autór iha pozisaun autoridade, nu'udar Prokurador ne'ebé sidadaun sira dala barak vulnerável no buka apoiu, depende ba sira-nia profesionalizmu no integridade. Bainhira uza pozisaun no autoridade neʼebé lei atribui atu esplora, intimida, ka obriga sidadaun ka vitima sira atu halo interasaun ne'ebé la ho hakarak, ne'e hanesan abuzu boot ba poder no violasaun direta ba dever moral husi ninia profisaun.

Asédiu seksual, liu-liu bainhira komete husi ema sira neʼebé iha podér, halakon konfiansa públiku, re-traumatiza vitima sira, no haburas ka perpetua kultura nonook no impunidade no halo vitima sira lakon konfiansa ba justisa iha Timor-Leste. Prokuradoria Jeral tenke konsidera no tau atensaun aas hodi garante investigasaun klean ba kazu ne'e no mós sira seluk tenke garante profesionalizmu balansu nu'udar profisional hodi garante justisa.

Fokupers kondena maka'as ba aktu krime asédiu seksual ne'ebé kontinua buras iha instituisaun estadu sira hodi ezije Gabinete Prokuradoria Jerál, Ministériu Justisa, Komisaun Funsaun Públiku no entidade relevante sira hodi hatur justisa neʼebé loos hanesan tuir mai ne'e

Loke prosesu investigasaun imediata no independente ida ba kazu ne'e; Imediata foti asaun disiplinar no legál ne'ebé apropriadu hazeia ba Lei Funsaun Publiku hasoru autor alegadu ba aktu referidu.

Husu ba Sekretaria Estadu Igualdade (SEI) atu akompaña kazu ne'e no ko'alia ho Prokuradór Jeral da Repúblika atu ezije prosesu ida ne’e ho transparente.

"Ami mós husu ba Sekretária Estadu ba Igualdade, Parlamentu Nasional, no organizasaun naun-govermental ba direitu umanu iha Timor-Leste, inklui Rede Feto Timor-Leste, atu akompaña didi'ak prosesu legál hodi asegura katak ida ne'e halo ho transparensia, integridade, no responsabilizasaun," nia dehan.

Husu ba Provedor Direitus Umanus Justiça (PDHJ) atu asegura implementasaun Lei ho rigor partikularmene atu akompanha ho besik prosesu ne'ebé relasiona ho kazu ne'e no kazu sira seluk, hodi prevene konflitu interese, solidaridade institusional no posibilidade sira atu hamate kazu ne'e iha dalan klaran.

Asegura abordajen ida ne'ebé sentradu iha vitima ne'ebé fó prioridade ba seguransa, konfidensialidade, no asesu ba justisa.

Konkluzaun: Feto sira iha Timor-Leste kleur ona luta ba dignidade, seguransa, no justisa. Kazu ida-ne'e sai hanesan teste kritiku ida ba instituisaun justisa sira nía kompromisu ba igualdade jéneru no direitus umanus.

"Ami hamriik iha solidariedade ho sobrevivente hotu-hotu husi violénsia bazeia ba jeneru no reafirma ami nia ezijénsia koletiva ba toleránsia zero ba asédiu seksuál iha forma hotu-hotu iha instituisaun públiku no iha fatin hotu-hotu," tenik Porta Voz.

Entretantu, Ofisiál Legal Fokupers, Vilfrirla Machaelo hatete, kazu refere vitima asediu Sekual seidauk mai hato'o keixa, maibé Fokupers asesu iha informasaun husi media no organizasaun JU,S no rede sira seluk.

"Liga ho perguntas ne'ebé mak iha hatete katak vitima ne'ebé mak hetan Asediu Sekual husi prokurador ne'e rasik ate agora Fokupers seidauk simu ka la hetan referal husi Vitima asediu no Vitima rasik mós seidauk iha Fokupers nia fatin no ami asesu de'it iha média liu-liu haree ba iha konferesia husi JU,S nian ami seidauk hetan," nia dehan.

Fokupers mós halo hela monitorizasaun ba kazu ne'e husi parseiru sira, tanba bu'at ne'ebé autór Judisiariu ne'e halo hasoru feto, Fokupers kondena maka'as tebes.

"Sim ami halo ami nia monitorizasaun de'it liu-liu ba iha kazu refere tanba ne'e konfedensial no Vitima rasik la mai iha ami direita maibé ami halo monitorin ba iha ami nia Parseiru sira liu-liu ba iha PSIC, tanba ami hatene ona katak agora dadaun kazu rejista ona iha PSIC," nia dehan.

Iha fatin hanesan Prezidente Konsellu Fokupers no fundadora Fokupers, Maria Domingas Fernandes Alves "Micato" hatete, Fokupers ne'ebé luta kleur ona mós ba kestaun sira ne'e liu-liu violensia bazeia ba jéneru no liu-liu ba asediu Sekual ne'ebé kondisiona Feto, ne'ebé tanba feto inferior maka dala barak autór sira ne'e sempre sai ema ne'ebé iha pozisaun serbisu no hanesan iha Poudér, dominiu tantu vida polítika no ekonómika, vida sosiál sira ne'e mak sempre komete liu kazu hanesan ne'e liu-liu Asediu Sekual.

Atu hatete de'it la'os Justisa mak fraku tanba haree katak ida-idak nia knaar, Timor-Leste hanesan país demokrátika ida, estadu ne'e iha prezidensia, iha Parlamentu Nasionál, Governu no mós Tribunal sira hala'o nia knaar idak-idak.

"Maibé  alin sira kuandu ita haree fila-fali ba tempu ne'ebé ita independente ita foin 23 anos Fokupers tempu naruk liu kompara ho ezistensia ita hanesan ema nasaun ida ita mai ho hahalok sira ne'ebé ida ne'e la'os krime ida sa tan asedu Sexual."

"Funsaun Públika tinan lima liu ba mak iha regulamentu ida hodi regula katak, asediu Sekual ne'e krime mós labele halo iha funsaun públika nia laran, ne'ebé ba ita ne'e halo ita hotu hakfodak, ita hotu sai responsavel konsiente hahú husi Jornalista sira rasik, hahú husi instituisaun sira no Governu Estadu rasik katak hahalok ida ne'e ita tenke kondena, tanba hahalok ida akontese kuandu iha superioridade ho subordinadu katak ema ida boot ema ida ki'ik," nia dehan.

Tanbá ne'e mak atu hatete tan loke konsiensia hakarak kondena tuir lei, hakfodak dala ida tan kontinua forte ba formasaun no hasae konsiensia ema hotu nian.

"Ami lakohi hatete se mak forte, sé mak fraku, instituisaun ida ne'ebé mak ne'e, maibé apela bá ita hotu iha konsiensia atu polítiku, atu ema ne'ebé ekonómia forte liu, investor sira boot liu mai husi li'ur, liurai no atan sira, mane hakat luan feto hakat badak mai ita hotu hamutuk tuir tinan barak luta ba ukun aan, tanba luta ba ukun aan atu labele iha tan asediu Sekual no labele iha tan mane Viola Feto," tenik nia.

Horta husu tuir prosesu iha PJR

Relasióna ho kazu asedu seksual ne'ebé komete husi prokuradór ida iha Ministériu Públiku no agora dadaun viral iha media sosial, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta hatete, nia parte seidauk hetene informasaun kona ba kazu ne’e, maibé se kazu ne’e akontese duni, tuir prosesu la'o dadaun iha Prokuradoria Jerál Repúblika.

"Ha'u foin mak to'o, ha'u la hatene kazu asedu seksual ne'ebé Prokuradór komete ne'e. Se kazu ne'e iha karik, tuir prosesu la'o daudaun iha Prokuradoria Jerál Repúblika, ha'u lakomenta ba ida ne'e," dehan PR Horta iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato Komoro, hafoin fila hikas husi vizita traballu iha Indonézia, (02/08).

Entretantu, Vise Direitór Dahuluk Asosiasaun Hak, Antonino de Limas hatete, aktu ne'e realidade akontese ona no pesoal tenke responsabiliza ba ninia aktu ne'e.

Nia dehan, tuir informasaun kazu ne’e akontese iha fulan Maiu no vitíma hatama ona keixa iha JU,S  hodi sira fó asistensia legál.

"Prosesu ne'e lori ba Ministériu Públiku, maibé ho tempu kleur la hetan resposta husi Ministériu Públiku, Prokuradoria rasik la foti medidas. Ha'u mós la hatene video ne'e sai husi fontes ida ne'ebé, maibé aktu video ne'e buat ketak ida, maske iha relasaun ho kazu ne'e mais atu dehan hanesan ema ne'ebé uluk servisu iha area defende Direitus Umanus," haktuir nia.

Nia haktuir, atu hatete ne'e loloos hatudu imajen di'ak hanesan defensór Direitus Umanus hatudu imajen di'ak hanesan ema ne'ebé servisu iha area judisiariu ida, tanba ne'e sira hala'o kna'ar iha ne'eba ne'e loloos tenke do'ok husi aktu sira ne'ebé la di'ak, no aktu sira ne'ebé karik la'ós parte rua konsentimentu ne'e violasaun.

" Ita hatete tenke halo investigasaun halo prosesu to'o Tribunál, nune'e iha serteja parte rua ne'e hetan justisa," hatutan nia.

Nia hatutan, entaun atu hatete parte rua bele ida-idak ho nia versaun ne'e Tribunál mak deside, maibé hanesan pesoal lori organizasaun nia naran atu hatete ita koondena aktu sira ne'ebé komete ba parte violasaun Direitus Umanus, violasaun ba ema vulneravel sira.

Nia argumenta, ba maluk sira ne'ebé servisu iha area judisiariu ne'e loloos atu fó asistensia legál, atu fó apoiu ba maluk sira vulneravel karik sira hasoru problema ne'ebé atu hetan justisa, hala'o kna'ar ho di'ak hatudu komportamentu di'ak, atu bele apoiu maluk sira kbiit la'ek ne'e atu hetan justisa ba kualkér kazu ne'ebé sira hasoru.

Nia esplika, atu hatete loloos Hak ne'e uluk sira hala'o kna'ar iha Hak tempu naruk, to'ok ikus ne'e sai hanesan Direitór no Hak ne'e nia hanesan membru nafatin.

" Ligadu ho kazu ne'e ida-idak responsabiliza ninia aktu, ha'u hanoin dalan loos ne'e mak ba tesi iha Tribunál, ita husu prosesu sira la'o ne'e nafatin liu dalan ne'ebé legál, dalan ida loos ne'e mak tesi iha Tribunál," tenik nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 05 Agostu 2025 09:41