Print this page

KAK hahú inspesaun ba projetu sintina iha eskola sira Featured

By Agustino Gama Janeiru 30, 2026 195
FOTO: Media-KAK FOTO: Media-KAK

DILI: Komisaun Anti Korrupsaun (KAK), hahú halo inspesaun ba projetu konstrusaun sintina publiku iha eskola sira, hafoin informasaun espalla iha media sosial kona-ba projetu refere ne’ebé iha posibilidade hamosu prejuizu ba estadu.

Inspesaunne’e halo husi Komisáriu  Adjuntu Servisu Apóiu no Kooperasaun (SAK) KomisaunAnti-Korupsaun, Miguel Faria, hamutuk ho Komisariu Adjuntu Prevensaun no Sensibilizasaun, RosarioAraujo, akompañia husi espesialista Anti-Korrupsaun, Enjineiru Ferdinal Alves, iha Tersa (27/01).

“Ami simu informasaun ne’ebé mak sai iha media-sosial, tanba ne’e horiseik ami ba halo ona inspesaun,” dehan Miguel ba Jornal INDEPENDENTE, via Whatsap, Kuarta (28/01).

Komisariu ne’e esplika, iha inspesaun inisiu ekipa hahú uluk iha Eskola Tekniku Vokasionál Bekora, Dili. Ekipa ba hasoru malu ho dirijente eskola hodi konfirma prosesu sira andamentu projetu ne’ebé daudaun ne’e implementa.

“Objetivu husi inspesaun terenu ne’e atu buka verdade informasaun ne’ebé espalla iha media sosiál katak projetu konstrusaun sintina públiku sira iha eskola iha indisiu atu hamosu prejuizu orsamentu estadu, iha ne’ebé deskonfi a alokasaun orsamentu ho valór boot, no projetu fíziku nia kapasidade ki’ik,”nia dehan.

Nia haktuir, ekipa mós kontinua vizita fatin konstrusaun hodi observa kondisaun real projetu, inklui entrevista tékniku ejeneru kompaña kontraktór no mós rekolla dokumentu legal kontratu nian no dokumentu tékniku sira dezeñu no Bill of Quantity (BoQ).

Miguel afirma, inspesaun ne’e nu’udar asaun inisiu hodi rekolla informasaun inisiál. Ekipa sei kontinua rekolla informasaun no dadus espesifiku sira hotu hodi halo analiza risku sira korrupsaun nian, nune’e no sei produz  relatoriu rekomendasaun ida ne’ebé konteinho medida sira mitigasaun nian hodi hato’o ba dono projetu,refleta ba sistema sira prevensaun korrupsaun nian no prevene prejuizu orsamentu estadu.

“KAK mai iha ne’e hodi halibur informasaun. Kona-ba iha iregularidade ruma ka lae ne’e ita-nia tékniku sira sei halo analiza. Kuandu iha prosesu analiza mak iha poténsia atu hamosu prejuizu ba estadu, ita sei prevene ida ne’e,”katak nia.

Entertantu, projetu konstrusaun sintina públiku ne’e tuir dokumentu kontratu ho valór orsamentu $12,766,24. Prosesu kontrusaun hahú iha 22 Dezembru 2025 no sei termina iha 22 Juñu 2026.

Tuir informasaun ne’ebée kipa KAK hetan iha terenu, projetu sentina públiku ne’ek onstrui mós iha area eskola sira seluk iha teritoriu nasionál.

Ekipa sei kontinua rekolla hotu lista projetu sira ho nia dokumentu legál no tékniku sira, no mós sei hala’o vizita terenu hodi rekolla informasaun hotu hodi halo analiza, nune’e bele prevene risku no poténsia sira korrupsaun nian.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sexta, 30 Janeiru 2026 12:02