Print this page

Instalasaun Starlink iha suku 450: Karun ka investimentu? Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Maiu 11, 2026 208
Ekipa husi empreza Vorakai, Lda. instala internet Starlink ba suku 450 iha teritoriu Timor-Leste. FOTO: Media Vorokai Ekipa husi empreza Vorakai, Lda. instala internet Starlink ba suku 450 iha teritoriu Timor-Leste. FOTO: Media Vorokai

DILI: Programa instalasaun internet satélite Starlink kontinua dezenvolve iha Timor-Leste, ho inisiativa Vorakai, Lda. foin lalais ne’e hodi instala antena iha suku 450 iha nasaun laran tomak. Programa ne'e hetan atensaun internasionál hafoin hetan promosaun husi bilionáriu Elon Musk liu husi nia plataforma media sosiál, ne'ebé iha followers millaun atus resin iha mundu tomak.

Tuir informasaun, Vorakai konsege implementa instalasaun antena Starlink iha tempu ne’ebé lalais, ho durasaun loron 18 ba kada suku, ne’ebé konsidera efisiente tebes ba projetu konetividade dijital iha área rurál.

Programa ida ne'e uza teknolojia internet satélite Starlink, ne'ebé permite ema iha área remota sira atu hetan asesu internet ne'ebé lalais no estável, maski laiha infraestrutura kabu tradisionál.

Tuir Vorakai, instalasaun Starlink laos de’it atu aumenta konetividade, maibé mós atu fó impaktu diretu ba edukasaun labarik sira iha área rural, dezenvolvimentu empreza ki’ik no media, apoiu agrikultura moderna no informasaun merkadu, no digitalizasaun servisu komunidade.

“Objetivu mak atu tau internet iha fatin ne’ebé uluk difisil atu asesu, hodi nune’e ema hotu bele hetan oportunidade hanesan,” dehan fonte husi Vorakai.

 

Elon Musk no atensaun global

Promosaun husi Elon Musk kona-ba utilizasaun Starlink iha Timor-Leste mós aumenta atensaun global ba projetu konetividade iha nasaun dezenvolvidu sira.

Nia plataforma sosial hanesan X (Twitter) sai meiu ida ne’ebé divulga atividade Starlink iha área remota iha mundu tomak, inklui Timor-Leste, hodi fó vizibilidade ba progresu dijital iha rejiaun.

Programa Vorakai ho Starlink konsidera hanesan pasu importante ida ba transformasaun digital Timor-Leste.

Ho tarjetu instalasaun iha suku 450, projetu ne’e laos de’it fó internet, maibé mós loke dalan ba oportunidade ekonomia, edukasaun no inovasaun iha área rurál.

Bainhira programa ne’e kontinua ho ritmu hanesan ne’e, Timor-Leste bele sai modelu iha utilizasaun teknolojia satélite ba inkluzaun dijital iha rejiaun.

Karun ka investimentu?

Entretantu, kontratu fornesimentu internet ba suku 450 ne’ebé Ministériu Transportes no Komunikasaun fó ba kompaña Vorokai, Lda. kontinua sai debate públiku. Barak mak husu tanba sa governu presiza gasta osan boot ba servisu internet ne’ebé konsidera ‘karun liu’, enkuantu pakote doméstiku Starlink bele hetan ho presu fulan ida ne’ebé relativamente baratu.

Maibé fonte tekniku sira esplika katak servisu ne’ebé governu kontrata laos pakote rezidensial normal hanesan uza iha uma laran. Projetu ne’e uza sistema Starlink Enterprise Layer 2, teknologia avansadu ida ne’ebé dezeña ba rede governu, instituisaun boot no operasaun estratéjiku.

Iha Timor-Leste, kompaña rua de’it mak legalmente rejista iha Autoridade Nacional de Comunicações (ANC) no hetan autorizasaun husi SpaceX atu sai reseller ofisiál Starlink nian, mak Gardamor ISP no Vorokai, Lda. Maski iha broker internet barak iha Dili, maioria laiha lisensa ofisiál hanesan reprezentante Starlink nian.

Debate públiku aumenta tanba ema barak kompara diretamente pakote residensial Starlink ho proposta governu nian. Pakote doméstiku normal iha merkadu internasionál bele selu entre $50 to’o $120 fulan ida, ho velusidade internet ne’ebé sufisiente ba streaming, browsing no servisu pessoal.

Maibé espesialista sira hatete, sistema Enterprise Layer 2 ne’ebé oferese ba governu iha kapasidade no funsaun ne’ebé kompletamente diferente.

“Ida ne’e laos internet doméstiku atu haree YouTube ka Netflix de’it. Governu presiza rede privada, seguransa aas, estabilidade no integrasaun sistema estadu nian,” dehan fonte ida husi setor teknolojia informasaun, ba Jornal INDEPENDENTE, Domingu (10/05).

Sistema Enterprise Layer 2, fonte ne’e esplika, permite governu estende nia rede privada diretamente ba suku sira liu husi satélite Starlink. Teknologia ne’e suporta VPN privada pontu-ba-pontu (Point-to-point), VLAN, IP própriu governu nian no tráfiku ne’ebé la liu husi internet públiku.

Ho sistema ida ne’e, servisu administrasaun suku, dadus populasaun, saúde, edukasaun no programa digitalizasaun estadu bele liga diretamente ba sentru dadus governu nian ho seguransa aas.

Kompara ho sistema rezidensial ne’ebé normalmente uza roteamentu públiku, Enterprise Layer 2 iha prioridade tráfiku no suporta Service Level Agreement (SLA), inklui apoiu tekniku prioritáriu oras 24 nia laran.

Espesialista sira mós konsidera katak debate presu tenke haree realidade infraestrutura Timor-Leste nian. Durante tinan barak, internet iha Timor-Leste konsidera karun liu iha rejiaun tanba limitasaun infraestrutura fibra ótika no kustu bandwidth internasionál.

“Dada fibra husi Dili ba Dare de’it kustu boot ona, sa tan se atu halo rede ba Timor tomak,” hatete fonte ida husi industria telekomunikasaun.

Molok ne’e, presu kada Mbps internet iha Timor-Leste bele liu $200. Hafoin tuun ba $150 no ikus liu iha tender balu presu tuun ba $79 ho sentavus balun kada Mbps.

Tuir informasaun, proposta inisial ne’ebé Vorokai, Lda. aprezenta to’o tokon $2.4. Maibé husi parte MTK hatete katak governu laiha orsamentu kapital menor hodi selu kustu ida ne’e.

Ho nune’e, Vorokai, Lda. konkorda atu hatuun nia presu to’o $540.000, ba periodu kontratu fulan ualu (8), no Vorokai oferese de’it antenna Starlink hamutuk 450 ho spesifikasaun flat high performance no Enterprise Kit.

“Projetu ne’e mós la uza antena doméstiku normal. Ekipamentu ne’ebé oferese mak Starlink Flat High Performance no Enterprise Kit ne’ebé dezeña ba utilizasaun institusionál no ambiente operasional intensivu,” dehan fonte ne’e.

Iha merkadu Timor-Leste, antena Flat High Performance bele faan to’o $700 kada unidade, enkuantu Enterprise Kit bele to’o $599 seidauk inklui instalasaun, manutensaun no suporta tekniku.

Analista sira konsidera preokupasaun públiku kona-ba transparénsia kontratu nu’udar buat ida ne’ebé lejítimu. Maibé sira alerta katak komparasaun entre pakote rezidensial ho rede Enterprise governu bele kria interpretasaun ne’ebé sala kona-ba kustu real infraestrutura dijitál.

Projetu internet ba suku 450 konsidera hanesan etapa importante ida ba transformasaun dijitál Timor-Leste husi nivel lokal. Se implementa ho di’ak, sistema ne’e bele ajuda servisu administrasaun suku sira sai modernu liu, fasilita komunikasaun governamental no haluan asesu komunidade nian ba servisu públiku online.

Komparasaun Starlink Rezidensiál no Enterprise Layer 2

Diferensa entre servisu Starlink Rezidensiál no Starlink Enterprise Layer 2 mak iha maneira ne'ebé rede funsiona. Servisu rezidensiál oferese ligasaun internet públiku, hanesan ho servisu internet uma nian, enkuantu Enterprise Layer 2 uza sistema rede privadu ne'ebé liga fatin sira diretamente liu husi satélite.

Eskema Starlink Rezidensiál (internet uma)

DB8A6BA5 1B48 4FD2 97C9 439C3C8278EE 4 5005 c

Iha sistema ida ne'e, dadus utilizadór hotu-hotu liu husi internet públiku. Servisu ida ne'e destina liuliu ba nesesidade uma-laran nian hanesan navegasaun, streaming, media sosiál, no serbisu jerál. Enderesu IP ne'ebé uza mós dinámiku no bele muda iha kualkér tempu.

Eskema Starlink Enterprise Layer 2 (rede privadu)

2AE28DCA 3177 404E A146 4365E72442D5

Diferente ho servisu Rezidensiál, Starlink Enterprise Layer 2 uza ligasaun rede privadu ne'ebé liga diretamente ba fatin rua ka liu. Sistema ne'e funsiona hanesan ‘kabel virtual’ entre eskritóriu sira sein uza internet públiku.

 

Diferensa prinsipal

Starlink Residential uza ba asesu jerál ba internet, enkuantu Enterprise Layer 2 dezeña ba nesesidade sira ne'ebé presiza seguransa aas, estabilidade rede, no ligasaun entre fatin sira hanesan sede no sukursál sira.

Ho sistema ida ne'e, bele harii rede internu ne'ebé seguru liu, efisiente liu, no kontroladu liu duké ligasaun internet konvensionál sira.

 

Kontratu ho Vorokai

Molok ne’e, Diretór Nasionál Infraestrutura no Komunikasaun, Ambrosio Amaral esplika, Starlink la’ós substitui fibra óptika, maibé hanesan solusaun temporária atu garante koneksaun internet ba sede suku no instituisaun públiku sira ne’ebé presiza sistema online.

"Iha sosiál media viral loos kona-ba instalasaun Starlink ba iha sede Suku hotu iha territóriu Timor-Leste. Ministru hatun despaixu mai no hanesan tékniku oinsá atu asegura konetividade ba instituisaun públiku hotu iha Timor-Leste, iha instituisaun kiik liu ne'e mak sede suku,” dehan nia ba Jornalista sira iha edifisiu MTK, Kinta (07/6).

Tuir nia, proposta utilizasaun Starlink mai husi Kompaña Vorakai desde tinan kotuk, no DNIK halo ona teste no simulasaun husi Janeiru to’o Fevereiru antes Governu deside integra sistema refere ba rede Governu nian.

Atualmente, Governu instala ona STARLINK iha suku 435, no suku 15 seidauk konekta tanba problema estrada, mota no rai monu iha área rural sira.

Ambrosio hatete, kada suku selu servisu hamutuk $150 kada fulan, ho total orsamentu hamutuk rihun $540 durante períodu kontratu.

"Ida ne'e temporária, atu ita asegura sistema integradu suku, aldeia. Ida ne'e ba fulan Ualu de'it, to'o 31 Dezembru,” dehan nia.

Nia informa, Governu autoriza instalasaun uluk molok kontratu asina ofisialmente iha 4 Maiu 2026. Mekanizmu ne’e halo atu evita problema projetu ne’ebé dala-barak kontratu asina uluk maibé implementasaun la funsiona.

"Ita instala uluk, koko tiha lai mak foin asina kontratu. Tanba buat ne'ebé instala ona ne'e se la'o tuir ona saida mak ita hakarak, ita bele avansa ona ho kontratu, se lae ita la halo try bainhira ita asina tiha kontratu, nia atu funsiona ka lae ita asina ona kontratu, ne'ebé teknikamente ne'e liafuan ida try ita tenke avansa uluk, laiha objetivu seluk ba ida ne'e," katak nia.

Rate this item
(1 Vote)