Print this page

INCSIDA Seidauk Bele fó sai Pasiente HIV/SIDA nia Indentidade Featured

By Ivonia Varela Dezembru 05, 2025 159
 Prezidente INCSIDA hala’o sosializasaun ba prevensaun moras HIV/SIDA ba komunidade iha Munisipiu Manufahi, foin lalais ne’e. Foto:Media INCSIDA/ Prezidente INCSIDA hala’o sosializasaun ba prevensaun moras HIV/SIDA ba komunidade iha Munisipiu Manufahi, foin lalais ne’e. Foto:Media INCSIDA/

MANUFAHI: Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) seidauk bele fó sai pasiente moras HIV/SIDA nia identidade no sei konfidensial, tanba sosiedade nia stigma ba pasiente HIV/SIDA la dun diak.

Nune’e, bainhira sosiedade iha ona koñesimentu di'ak ba moras hada'et virus HIV/SIDA, maka Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) sei fó sai identidade ema ne'ebé moras HIV, atu nune'e ema hotu bele fó tulun hodi labele transmite ba ema seluk.

Prezidente INCSIDA, Daniel Marçal hatete, to'o agora governu seidauk autoriza fó sai ema ne'ebé moras HIV/SIDA nia naran, tuir lolos la ita tan ona segredu hanesan ho nasaun seluk.

Maibe, tanba sosiedade Timor-Leste barak mak seidauk iha koñesimentu di'ak kona-bá moras hada'et virus HIV/SIDA ho nia prevensaun no tratamentu  sira tanba ne'e sai nafatin konfedensial.

"Tuir lolos la iha tan ona segredu  hanesan iha rai seluk ne'ebé la iha ona segredu, ema brani hatudu nia an nia iha pozitivu HIV para ema hatene katak nia labele transmite ba ema seluk, no ema seluk mos koiñese nia hodi fo hanoin ba nia ho domin no karidade atu nune'e nia bele hetan vida naruk," dehan Prezidente INCSIDA ba Jornalsita sira iha Sede suku Hola-rua, Kuarta (26/11).

Prezidente INCSIDA hatutan, iha nasaun balun inklui Timor-Leste nafatin sai kofidensialidade tanba komunidade nia konseitu la dun di'ak ba moras HIV ne’e.

“Tanba bainhira ema kona HIV, feto karik dehan feto la diak no mane karik dehan mane la diak, segundu sira dehan ema ida HIV ne’e dehan moras kastigu Maromak nia ka moras malisan, entaun ema sira kona HIV ne’e sira lakohi hare no rona,  sira hakarak ema ida kona HIV ne’e subar ka hamate tiha hanesan nasaun seluk bainhira kona HIV tiru mate tiha,”haktuir Prezidente INCSIDA.

Ho asuntu hirak ne’e hotu maka, INCSIDA  esforsu maksas ho formasaun no sensibilizasaun sira hodi fó hanoin nafatin populasaun atu iha koñesimentu diak kona ba prevensaun moras refere.

"Fó sai iha suku ida ne’e, ema nain hira iha aldeia no postu sira, atu nune'e ema hotu tau atensaun ba nia, atensaun ba nia husi parte pozitivu no negativu nian hotu, atu nune’e nia bele hatene-an atu labele halo transmisaun ba ema seluk no ema seluk mós bele fó hanoin ba nia hodi hemu ai-moruk," Prezidente hato'o.

Alende ne’e, prekupasaun INCSIDA nia mak ema balun pozitivu HIV mós nafatin ba halo atividade livre, ida ne’e mós kontribui ba hasa’e númeru HIV.

Nune’e, mós ema ne'ebé pozitivu HIV, kontinua la’o livre no la komsumu aimoruk no la halo tratamentu ne’ebé diak.

"Tanba ne’e ha’u hanoin ita hotu tenta, media sira publika mensanjem sira ne’e para to’o iha faze ida ita nia populasaun iha koñesimentu diak ona, ha'u konkorda katak ema sira ne’ebé moras ne’e, ema hotu tenki hatene la’ós par atu hadook-an husi sira, maibé oinsa fó tulun ba sira, tanba ema ne'ebé kona HIV ne’e hasoru problema sentimentu maturinidade, dignidade senti hanesan esklui ona husi sosiedade ida,"Nia salienta.

Tanba buat ida stigma no deskriminasaun ne’e hanesan ema ida hanoin aat ba ema seluk, ikus nia halo asaun aat ba ema ne’e, tanba ne'e governu evita to’o agora pasiente moras HIV  nafatin tau iha kofidensialidade.

Maibé to’o tempu stigma ho deskriminasaun ne’e tun ona, persizamente ema tenke hatene, bele hetan tratamentu di'ak no ema hotu bele asesu ba postu saúde hodi hemu ai-moruk no ema la moe ona hanesan ho ema seluk.

Maske perigu maibé tenki trata hanesan ho moras sira seluk, se lae ai-moruk tenki fó subar tratamentu mós ba subar, atendimentu tenki ketak, tanba HIV la’ós fasil hanesan ema ko'alia.

“Ita ko'alia tanba ita seidauk kona HIV, to’o tempu kona ita, ita mós preukupa tebes, kestaun tanba ai-moruk la iha, tan ne’e ita hotu esforsu makas hodi hasa’e sosiedade sira nia koñesimentu para loron ida loke ba ema hotu bele hatene hodi halo tratamentu diak liu tan, atu bele evita risku balun transmisaun HIV,”hakotu nia.

Rate this item
(0 votes)