Print this page

Horta Sai Sasin: Progresu Saúde Iha 1974 To'o 2026 Featured

By Ivonia Varela Maiu 20, 2026 50
PR Horta halo pasa revista iha selebrasaun loron Independensia Timor-Leste ba dala-24, iha Tasitolu. Imajen: INDEPENDENTE PR Horta halo pasa revista iha selebrasaun loron Independensia Timor-Leste ba dala-24, iha Tasitolu. Imajen: INDEPENDENTE

DILI: Tuir dadus husi Prezidensia Republika katak Timor-Leste dadaun nee iha ona mediku hamutuk nai 1,025, enfermeira 1,774 no parteira nai 915 neebé destaka ona bá iha Ospital 6, sentru saúde komunitáriu 76, no postu saúde 345 iha teritoriu nasional kompara ho tina 1974 la iha doutu/a timoroan.

Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatete, iha tinan 1974, laiha doutór  timor-oan ida. Iha tinan 2002, iha 19, TL konsolida ona sistema saúde nasionál ida, médiku 1,025 (espesialista 113), enfermeiru 1,774 no parteira 915, rede ho ospitál 6, sentru saúde komunitáriu 76, no postu saúde 345 neebé progresivamente kobre territóriu nasionál.

No iha setór saúde, dadus ikus husi Organizasaun Mundiál Saúde nian konfirma progresu neebé reál no bele sukat iha Timor-Leste.

“Esperansa moris aumenta maka'as,  hosi menus tinan 60 iha 2000 ba tinan 70 iha 2026, idane'e la'ós detalle estatístiku deit, ida-ne'e reflete kondisaun moris jerál ne'ebé di'ak liu  nutrisaun ne'ebé di'ak liu, eliminasaun moras balu no asesu boot liu ba kuidadu médiku,” dehan PR liu husi nia dskursu iha ambitu komemorasaun  aniversariu restaurasaun indepedensia ba dala 24 neebé halao iha Tasi-Tolu, Kuarta (20/05)

Xefe Estadu hatutan, Moras sira ne'ebé uluk afeta maka'as sosiedade TL hanesan poliomielite, sarampu, rubéola, tétanu inan no neonatál no filarioze linfátika  halakon ona nu'udar problema saúde públika.

Maibé OMS deklara katak, iha tinan 2024 katak malária elimina ona iha Timor-Leste. Ida nee hanesan realizasaun nasionál ida ho apoiu solidáriu husi komunidade internasionál, partikularmente husi OMS no parseiru governamentál sira.

“Ami espresa ami-nia rekoñesimentu no gratidaun klean ba parseiru dezenvolvimentu sira hotu, tantu bilaterál no multilaterál. Ami hakarak destaka, entre sira seluk, apoiu hosi Fundasaun GX, ho sede iha Hong Kong, Repúblika Populár Xina, ne'ebé fornese ekipamentu atus ba atus destinadu ba purifikasaun bee hemu nian no kombate hasoru susuk sira ne'ebé responsavel ba propagasaun moras dengue nian,” PR esplika.

PR Horta hatutan, Kriasaun hosi unidade sira kuidadu krítiku nian iha ospitál oioin no instalasaun, ba dala uluk, hosi unidade nasionál ida hosi produsaun oksijéniu nian maka ezemplu klaru sira hosi evolusaun ida-ne'e, hanesan mós formasaun hosi profisionál sira kuidadu saúde nian liu rihun ida iha kuidadu emerjénsia nian.

Nunee, TL tau ona iha prátika prinsípiu konstitusionál ida ne'ebé klaru, atu asesu ba kuidadu saúde maka direitu fundamentál ida.

Nunee iha tinan, 2024 Prezidensia Repúblika kria Klínika Povu nian iha Prezidénsia Repúblika modelu ida prosimidade nian, hodi resposta lalais no dignidade iha atendimentu.

Xefe estadu afirma, desde nia kriasaun, klinika povu iha Palasiu Prezidensia hala'o ona konsulta médika liu 6,421, distribui ona ai-moruk hamutuk 6,421, fó ona pakote vitamina hamutuk 14,767, hala'o ona ezame atus resin (Ultrasonografia 817, Raiu-x 2,040), hala'o ona operasaun ki'ik liu atus rua no atendimentu emerjénsia sanulu resin, ho koordenasaun direta ho sistema nasionál saúde no ho Hospital Klínika Bairro Pité nian (referénsia 1,268).

Sira mós hetan benefísiu hosi apoiu iha jéneru (ai-moruk no vitamina sira) ne'ebé fahe hosi Prezidénsia, ba organismu oioin (nomeadamente orfanatu no sentru apoiu sira hamutuk 2.000, Klínika Bairro Pité 1.400, eskola sira no sentru Naroman Esperança 1.040, entidade munisípiu sira 3.300, klínika móvel 5.117, Sentru Klibur Domin 720 no Biblioteka Labarik nian 470.

Inisiativa ida-ne'e hatudu katak bele lori servisu sira besik liu ba ema sira ho kualidade, efisiénsia no sentidu misaun nian,  Dezafiu sira sei iha nafatin.

Maibé indise kobertura saúde universál nian sei iha pontu 52 resin, ne'ebé reflete lakuna sira iha asesu no kualidade servisu sira. No dezigualdade sira persiste, liuliu iha área rurál sira, ihane'ebé besik 63% hosi populasaun hela.

“Ita husik hela rekonstrusaun bázika sistema saúde nian, maibé ita tenke konsolida nafatin modelu loloos ida ne'ebé universál, ekuitativu no sustentável. Ida-ne'e sei sai hanesan dezafiu nasionál boot ida iha dékada oin mai,” PR hakotu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 20 Maiu 2026 12:44