"Tenki aloka osan boot par sosa ai-moruk, tanba ai-moruk ne’e la'os baratu maibé karun tebes tanba bainhira tratamentu ba moras HIV-SIDA la’ós ba tinan ida rua deit maibé ne’e hemu to'o mate," dehan Prezidente INSCIDA ba Jornalsita sira iha ámbitu sensibilizasaun Informasaun kona-bá prevensaun moras HIV/SIDA ba Komunidade sira iha Suku Letefoho Postu Administrativu Same Munisipiu Manufahi, Tersa (25/11).
Prezidente INCSIDA dehan, atu taka dalan ba ema atu labele kona HIV ema hotu tenki teste ran atu nune’e bele hatene nia estatus HIV, bainhira pozitivu mak nia sei halo tratamentu ka hemu aimoruk atu labele hada'et ba ema seluk, bainhira halo relasaun seksual.
"Ne’ebé ita atu taka dalan ema atu labele kona HIV ne’e, tenke teste raan nune'e bainhira pozitivu raan bele hemu aimoruk, halo intervensaun kedas, atu nune'e sirkulasaun ne’e labele maka'as liu tan," Prezidente esplika.
Iha fatin hanesan, Diretor Servisu Munisipiu Manufahi Vitór Martins hatete, uluk bainhira moras HIV kona ona ema, hein atu mate deit ona, maibé agora la’e tanba iha ona ai-moruk atu halo intervensaun ka hamate kutun HIV.
Nia dehan, estratejia no planu Ministeriu Saúde nian atu halo intervensaun no tratamentu, tenki liu husi teste screening konabá moras HIV/SIDA.
"Ha'u hanoin moras ne'e la'os buat foun ba ita, ne’e moras ida uluk liu katuas sira dehan moras ne’e kona ona, hein ba mate deit ona, maibé agora moras ida ne'e kona pasiente sira, bele hemu ai moruk ho naran ARV," dehan Diretor SSM Manufahi.
Nia dehan, atu halakon Moras HIV/SIDA ne'e imposivel, tanba TL nasaun demokrátiku adopta hela konfidensial la hanesan nasaun seluk kona karik lori ba rai kedas fatin, maibé TL sai nafatin konfedensial hodi hela nafatin iha komunidade nia leet.
Enkuantu, tuir dadus nasional ne'ebé iha kazu HIV/SIDA dadaun ne'e to'o ona rihun rua resin (2.400).