Print this page

BCTL lansa relatóriu dezempeñu ekonómiku TL 2025 Featured

By Cesarina de Carvalho Marsu 24, 2026 164
FOTO: Media G-PM FOTO: Media G-PM

DILI: Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) lansa relatóriu dezempeñu ekonómiku Timor-Leste 2025, nune’e akompana halo dialogu entre Governu ho setór privadu.

Governadór BCTL, Heldér Lopes hateten, objetivu lansamentu relatóriu no aprezentsaun relatóriu ne’e atu fó informasaun ba públiku tomak tanba BCTL iha papél tomak atu fó sai informasaun ba públiku kona-ba dezemprenu ekonómiku Timor-Leste.

Nia esplika, aprezentasaun ba relatóriu ne’e kategoria rua mak dahuluk haree alvu ne’ebé Governu trasa ba dezenvolvimentu ekonomiku iha Timor-Leste no avalia dezempenu iha 2025.

“Alvu prinsipál área ekonomiku ne’ebe Governu trasa atu atinje durante mandatu tinan lima iha lavu prinsipál lima mak hakarak atinje kresementu ekonomiku 5% kada tinan, inflasaun menus 4% kada tinan, investimentu setór privadu atu iha kresementu ba sira-nia investimentu 10% kada tinan no reseita domestika atinje 15 % iha 2028, no ita-nia ekonomia kria empregu ne’ebe barak ba joven sira”, Heldér Lopes, hateten iha CCD, horisehik.

Nia subliña, ho alvu prinsipál sira ne’ebé iha BCTL mai ho estratejia tolu hodi aliña ho Governu ninia planu prinsipál sira, mak espansaun merkadu kreditu tanba ida ne’e importante tebes ba dezenvolvimentu setór privadu, promove dijitalizasaun serbisu finanseiru sira hodi suporta ideia kona-ba dijitalizasaun ekonomiku, no promove inkluzasaun finaseira tanba ema hotu asesu ba serbisu finanseira.

“Ekonómiku ninia indikadór fundamentál ida mak kresementu ekonómiku, ba 2025 ita-nia kresementu ekonómiku sa’e ba 4,6% tuir projesaun BCTL, sa’e kompara ho 4,6% iha 2024 ida-ne’e hatudu rekooperasaun no rezilensia ba ita-nia kresementu ekonómiku, ba 2026 ninian BCTL projeta katak ita-nia kresementu ekonómiku bele atinje zona alvu 5% maibe ida-ne’e sujeitu ba revizaun tanba mina nia folin sa’e tanba funu iha Mediu Oriente, nune’e dalaruma alvu ne’ebé ita trasa bele la atijne tanba soke interna ne’ebé mosu daudaun”, dehan Helder.

Tuir nia, kresimentu ekonómiku sa’e ba 4,6% ne’e  sustenta husi fatór fundamentál tolu mak espansaun fiskál aumentu iha despeza reál Estadu ka Governu ninian, konsumu advogadu mós aumenta liuliu konsumu uma-kain maibé pasalmente tanba kontribui husi despeza Estadu liuliu tranferensia públika nomós iha kontribuisaun moderadu husi setór privadu tanba setór privadu iha kresementu liu 8% durante 2025.

“Ha’u hakarak partilla mós ba ita boot sira katak ita-nia ekonomia hahú rekopera no hatudu ninia rezilénsia maibé buat ida ita nota katak iha ita-nia istória kresementu ekonómiku dezde 2022-2025 ita iha resesaun ekonomiku dala-haat resesaun ne’e akontese tanba impase polítika krize no fatór ekstenal sira. Nune’e ita nafatin iha tendénsia kresementu enkonómiku ne’ebé pozitivu, husu atu evita impase polítika atu akontese ita-nia rai”, heteten Heldér.

Nia hatutan, ida ne’e atu hatudu katak durante tinan tolu ikus ne’e Timor-Leste nia kresementu ekonómiku kontinua sa’e nomós ninia nivel ekonomia ka tamañu ekonomia mós kontinua sa’e maibe Timor-Leste nia ekonomia sei kiik menus husi billaun $2.

“Asuntu importante ida ita mós tau iha ne’ebá mak 2016 ita bolu dehan tinan ne’ebé mak krize tanba ita-nia ekonomia purvolta $1,6 billaun, iha 2017 impase politika mosu husi 2018 to’o 2022, entaun ita tenke presiza tempu lubuk ida atu rekopera fali ba nivel antes pandemia covid-19. Nune’e iha 2016 $1,6 billaun to’o 2024 maka ita liu tiha nivel antes krize”, dehan nia.

Mensajen fundamentál imporatnte hato’o iha iha eventu ne’e mak ho ekonomia ne’ebé mak sei domina husi setór públiku purvelezia ne’ebé akontese iha setór públiku afeta ba Timor-Leste nia dezempeña ekonómiku no presiza tempu lubuk ida rekopera.

“Ba fali ita-nia perkapita (icome) ita iha 2025 longu perkapita boot tebes kuaze besik $70 nune’e ita-nia pekapita income sai tiha $1.298  maibé kompara ho nasaun sira iha ASEAN ita-nia perkapita income sei kiik liu sira. Importante liu mak iha ne’e hatudu katak ita kontinua iha tendeénsia ne’ebé krese no ita-nia ekonomia kontinua la’o maske sei ki’ik maibé iha dalan ne’ebe loos”, hateten nia.

Helder akresenta ho ida-ne’e Timor-Leste nia alvu ne’ebé trasa iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasionál atu sai nasaun rendimentu médiu altu tuir kalkulasaun Banku Mundiál ninian katak atu sai nasaun ho rendimentu altu “ita-nia perkapita pelu menus $24 mill, maibé ita foin $1.298, nune’e mehi ne’ebe ita hakarak atinje iha 2030 hodi sai rendimentu altu, tuir ami BCTL nia hanoin karik ita bele halo revizaun oituan ba alvu ida-ne’e”, dehan.

Governadór ne’e hatutan notísia di’ak sira kontinua bainhira haree ba kresementu ekonómiku kompara ho nasaun sira seluk óanku iha Pasífiku nomos iha ASEAN Timor-Leste la di’ak liu maibé mós la aat liu.

“Nune’e iha 2025 ita nafatin 4,6% ita so lakon ho nasaun balun iha ASEAN de’it no nasaun sira iha Pásifiku ita kuaze liu,” tenik nia.

Ko’alia kona-ba despeza públika, dala barak hateten katak despeza públika tenke ho kuidadu, loos duni kuidadu maibé iha Timor-Leste nia ekonomia agora depende ba despeza públika.

“Nune’e despeza públika ne’ebé di’ak sei sustenta ira-nia ekonómiku. Ezemplu iha 2015 Governu bainhira adapta nia kontribui ba kresementu ekonómiku konsumu investimentu, maibé konsumu ne’e mai husi bens serbisu no investimentu mai husi transferénsia públika no kapitál dezemvolvimentu no kapitál menós,” nia hateten.

Nia dehan, iha konsumu adregadu ida-ne’e parsialmente kontribui husi despeza públika tanba transferénia públika ne’ebé tau iha Orsamentu Jerál Estadu dudu ka suporta konsumu adregadu uma-kain ninian tanba osan ne’e direita ba uma-kain sira.

Importante liu mak haree investimentu, investimentu setór privadu nian hodi kontribui ba kresementu ekonómiku 2025 sa’e millaun $161,2 ida-ne’e mai husi empreza privadu sira halo investimentu purvolta millaun $38, uma-kain sira ne’ebé halo negósiu mullaun $57, no investáriu hamutuk besik millaun $60.

Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, hateten  haksolok boot tebes mak ohin bele partisipa iha lansamentu ofisiál relatóriu kona-ba Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste 2025,  ne’ebé elabora husi Banku Sentrál Timor-Leste, hodi hato'o diskursu.

"Ohin, ita mai hamutuk iha-ne’e atu halo mós diálogu ida entre Governu ho setór privadu kona-ba kestaun ida ne’ebé sei muda ita-nia futuru: atu oinsá Timor-Leste bele harii ekonomia ida ne’ebé la’ós Estadu mak impulsiona (ka, promove) mesak, maibé mós ho enerjia, inisiativa no investimentu husi povu tomak", Xanana dehan.

Xefe Governu ne'e hateten kestaun ida-ne’e mak ohin hamutuk iha fatin ne'e, iha tinan sira foin hahú independénsia, "ita-nia knaar klaru tebes. Ita tenke garante pás no harii Estadu ida, ita halo ida-ne’e iha frajilidade laran, ho rekursu limitadu no ho fitar boot husi konflitu ne’ebé to’o ohin loron sei eziste iha ita-nia sosiedade".

Maibé mós kompreende katak frajilidade la’ós kondisaun ida ne’ebé permanente. Hanesan buat ida ne’ebé bele ultrapasa ho uniaun no esforsu kontinuu.

"Ita fó prioridade ba rekonsiliasaun, tantu iha rai-laran komu ho Indonézia, tanba ita hatene katak laiha pás sei laiha  dezenvolvimentu sustentável. Aumezmu tempu, ita foti desizaun sira ne’ebé sei molda ita-nia futuru ekonómiku", dehan.

Iha 2005,  kria Fundu Petrolíferu atu asegura katak rikusoin ne’ebé  maihusi rekursu naturál bele jere ho forma responsável ba interese povu nian no ba tempu naruk.

"Ita entrega Jestaun Fundu Petrolíferu ne’e iha ita-nia Banku Sentrál independente nia liman, ne’ebé hatudu importánsia knaar boot ne’e. Dezde ninia kriasaun,Banku Sentrál jere fundu ne’e ho  profisionalizmu no transparénsia. Estabelese tiha Fundu Petrolíferu, ita prezisa mós garante pás iha ita-nia país. Harii pás, ne’e prosesu ida ne’ebé naruk no difísil tebes. Ita tenke haree didi’ak ba kauza kle’an-boot iha ita-nia frajilidade", dehan.

Hasoru tiha kontratempu ho dezafiu oioin, iha 2009, iha okaziaun 10.º aniversáriu Referendu ba Independénsia, povu Timor bele hamutuk no deklara: «Adeus konflitu, bein-vindu dezenvolvimentu».

Konkista estabilidade ne’e permite ba país hahú  planeamentu ida ba longu prazu no halo konsulta nasionál ida atu define prioridades ba futuru.

Iha 2011, povu Timor define nia vizaun iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu,atu implementa entre 2011 no 2030.

Núkleu (ka, esénsia) vizaun ne’e nian mak atu proteje ita-nia soberania nasionál no harii nasaun ida ho ekonomia ne’ebé forte no ho populasaun ida ne’ebé saudável ho bein-edukada. "Atu alkansa objetivu ne’e,ita hatene katak etapa tuirmai iha ita-nia dezenvolvimentu mak tenke harii infra-estrutura nasionál".

"Ba dahuluk, ita harii sistema jerasaun ho distribuisaun enerjia elétrika ida atu lori eletrisidade ba populasaun tomak iha ita-nia país. Tuir fali mai, ita harii rede rodoviária nasionál ida atu liga ita-nia komunidade sira no permite empreza sira expande no dezenvolve sira-nia an", konklui.

Rate this item
(0 votes)