Print this page

Banku Mundiál alerta impaktu funu Mediu Oriente ba ekonomia Timor-Leste Featured

By Cesarina/Agustino Marsu 16, 2026 203
Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman. FOTO: Media-MCI Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman. FOTO: Media-MCI

DILI: Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman, husu governu atu tau atensaun makaas ba impaktu sira husi funu iha Mediu Oriente ne’ebé bele afeita ekonomia Timor-Leste. Tuir nia konflitu ne’e iha potensia boot atu fó presaun ba ekonomia global, liu-liu liu husi hasa’e folin mina no konbustivel.

Freedman esplika, Timor-Leste iha dependénsia makaas ba importasaun, entaun mudansa iha merkadu global, hanesan folin mina ne’ebé sa’e, bele sai kanal impaktu ida ba folin sasán iha merkadu nasionál.

"Agora seidauk iha previzaun impaktu ba kresimentu ninia persentajen ka inflasaun sira balansu komersiu no seluk tan. Maibé ita bele nota nia kanal ka ligasaun, katak konsekuensia husi funu ne'ebé la'o hela halo folin mina iha merkadu nasionál mós komesa sa'e.Aléinde ne'e posibilidade ba futuru bele mós fó impaktu ba folin hahán,” dehan Freedman, iha Salaun Komisaun Nasionál Eleisaun, Kaikoli, Kinta (12/03).

Tuir nia, folin konbustivel ne’ebé sa’e iha posibilidade atu fó mós impaktu indiretu ba presu folin ai-han.Ida ne’e tanba Timor-Leste depende ba importasaun produtu alimentár sira hanesan foos.

Freedman hatete, konflitu global mós bele afeita kresimentu ekonomia Timor-Leste liuhusi redusaun interese investór sira atu investe iha kapitál merkadu.Situasaun ne’e bele hamenus prosesu kresimentu no diversifikasaun ekonomia iha futuru.

"Funu iha mediu oriente bele fó impaktu ba kresimentu ekonómia, kondisaun merkadu finanseiru iha mundu tomak, entaun idane'e mós bele liga ho ita-nia investimentu iha fundu minarai, ne'ebé investe iha merkadu finanseiru iha asoens husi Estadu Unidus no mós husi nasaun sira seluk. Ne'ebé ida-ne'e mós iha impaktu ba ita-nia investimentu iha fundu minarai iha tempu badak," nia dehan .

Maske nune’e, Freedman hatutan, governu iha kapasidade atu akompaña situasaun ne’e no prepara medida preventiva.

Nia rekomenad atu governu antisipa medida no estratéjia hodi asegura aihan, folin konbustivel no nesidade sira seluk.

Freedman mós sujere, se iha nesesidade ruma atu fó subsidiu, governu presiza foka ba grupu sira ne’ebé presiza liu, la’ós fó ba ema hotu.

“Se karik folin mina sa'e makaas bele iha impaktu ba iha merkadu lokál ne'ebé fó impaktu ba kustu transporte públiku, no mós ba atividade balun, entaun dala-ruma husi governu bele tau-matan ba povu sira baibain, povu sira-nia asesu ba transporte públiku no asegura sustentabilidade ba operador transporte públiku.”

Aleinde ne’e, nia hatutan, governu mós presiza kontinua fó prioridade ba investimentu iha setor estratejiku sira, duke fó subsidiu ba setor hotu-hotu, hodi garante sustentabilidade ekonomia ba tempu naruk.

MD-Embaixadór Australia diskuti seguransa global

Ministru Defeza, Donaciano da Costa Gomes ‘Pedro Klamar Fuik’, simu vizita kortezia husi Embaixadora Austrália ba Timor-Leste, Caitlin Wilson ho nia ekipa iha Gabinete Ministru Defeza, Fatuhada, Díli.

Tuir komunikadu ida ne’ebé Jornal Independente asesu iha kinta (12/03), objetivu husi enkontru ne’e mak atu reforsa liu tan kooperasaun bilateral entre Timor-Leste no Austrália, liu-liu iha área defeza.

Durante enkontru, parte rua troka perspetiva kona-ba konjuntura polítika internasionál iha área seguransa, inklui konflitu armadu ne’ebé daudaun ne’e la’o hela iha Médiu Oriente.

Ministru Defeza ho Embaixadora Caitlin mós diskute dezafiu orden mundiál ne’ebé mosu tanba tenssaun no konflitu entre Estadu Unidus, Israel no Iraun.

“Husi sorumutu ida ne’e, Timor-Leste ho Austrália kontinua destaka aliñamentu entre nasaun rua iha promosaun paz, estabilidade no seguransa, no liu-liu hametin relasaun kooperasaun bilateral entre Timor-Leste no Austrália,” tuir komunikadu refere.

Iha oportunidade ne’e, parte rua mós diskute perspetiva futura kona-ba reforsu kooperasaun bilateral iha área defeza, inklui kolaborasaun foun sira.

Diskusaun ne’e mós inklui planu kolaborasaun iha ámbitu inaugurasaun Akademia Militár Konjunta ne’ebé sei realiza iha komemorasaun tinan 25 Transformasaun FALINTIL ba F-FDTL, iha Munisípiu Aileu.

Durante vizita ne’e, Embaixadora Austrália akompaña husi Adidu Defeza Austrália iha Timor-Leste.Husi parte Ministériu Defeza, enkontru ne’e mós tuir husi Xefe Gabinete Ministru Defeza, Ana Carrascalão-Gomes, no Diretór Gabinete Koordenasaun Política Internasionál no Kooperasaun, Kapitaun Fragata Graduadu Duarte Loe.

Rate this item
(0 votes)