Print this page

AIFAESA fahe kompeténsia servisu ba Autoridade Lokál munisípiu Dili Featured

By Julia da Costa Marsu 30, 2026 207
FOTO: Media AIFAESA FOTO: Media AIFAESA

DILI: Autoridade Inspesaun Fiskalizasaun Atividade Ekonomika Sanitaria Alimentar (AIFAESA)  kontinua fahe kompeténsia servisu ba Autoridade Lokál sira, iha Munisípiu Dili, nune’e sira iha koñesimentu liga ba aplika koima no sasaun ba operadór ekomómiku sira-ne’ebé komete irregularidade.

Inspetora Jerál AIFAESA Odete Viegas hatete, AIFAESA iha papel ida importante tebes atu hala'o knaar no misaun oinsá atu bele garante sustentabilidade moris ba konsumidores hotu-hotu iha rai laran ne’ebé sai hanesan konsumidores afeta hela husi produsaun ka ai-han lubuk ida ne'ebé sira konsumu.

Tanba ne'e, knaar importante AIFAESA nian atu hato'o informasaun ba Autoridade Lokál sira, tanba sira mak parte husi AIFAESA nia servisu.

Nai haktuir, Autoridade sira nia papel importante teb-tebes, tanba operadores ekonomiku sira ne'e kuaze iha kapital Munisípiu to’o Aldeia hotu, entaun husu tulun ba Autoridade Lokál sira bele fasilita mós servisu AIFAESA nian, atu bele hala'o servisu ho di'ak, tanba ne'e importante tebes atu divulga informasaun.

“Ami hahú husi Dili maibé iha fulan oin mai ami sei ba fali Munisípiu, atu nafatin divulga informasoens sira hanesan ne'e ba ita nia Autoridade Lokál sira ba ita nia operador ekonómiku sira,” Dehan nia ba Jornalista sira, iha Salaun AIFAESA Matadoru, Sexta (27/03).

Nia salienta, AIFAESA selebra fali tan enkontru divulgasaun informasaun ne'ebé mak tama mós hanesan planu atividade ba iha 2026 nian no hahú uluk ho Autoridade Munisípiu Dili ho sira nia estrutura tomak iha postu administrativu lima.

Nune'e fó hanoin nafatin ba iha Autoridade lokál sira, tanba kuaze operadores ekonómiku sira ne'e iha area ida-idak nian. Entaun enkontru ida hanesan ne'e importante teb-tebes atu divulga informasaun sobre AIFAESA nia knaar ne'ebé mak liga ho koimas no sasaun ne'ebé karik AIFAESA tun operador ekonomiku sira la priense rekezitus ne'ebé mak iha, sira tenke hetan konsekuensia husi sira nia iregularidades ne’ebé la tau loloos, ho ida ne'e mak presiza divulga nafatin ba sira fó hanoin nafatin ba sira.

Iha fatin hanesan, Sekretariu Munisipal Servisu Planeamentu Imvestimentu no Dezenvolvimentu Integradu AMD, Filomino Smith haktuir, aprezentasaun ida ne'e reflete ba Autoridade lokál sira hodi komprende sabre matéria ne'ebé mak AIFAESA propoin iha eventu ida ne'e.

Nune’e, bele hadia koñesimentu adekuadu liután ba materia sira ne'e, hodi bele halo kontrolu ba knaar ne'ebé mak baibain hala'o ona.

“Ida ne'e ho ninia objetivu ikus mak ba bem estar ba ita nia rai, ba ita nia povu ba konsumidor sira ne'ebé konsumu hahán ho materia sira-ne'ebé maka iha merkadu, bele fó saúde di'ak ba sira, atu labele difikulta fali sira nia saúde hodi redus ita ninia enerjia, tanba ita konsumu hahán ne'ebé mak liu prazu bele prezudika ba ita nia saúde,” Nia relata.

 Tanba ne'e, formasaun ne'e importante tebes ba Autoridade lokál sira, nune’e iha koñesimentu klean liután sobre matéria ne'ebé mak hato'o husi ekipa AIFAESA ninian.

Iha tempu hanesa, Xefe Suku Bidau Sata-Ana, Alexandrino Bras,  atividade ne'ebé AIFAESA hala’o ne’e importante, tanba fahe informasaun ba Autoridade lokál sira kona-ba lei regulamentu nian no hasa'e koñesimentu Autoridade lokál sira nian kona-ba ekonomia fundamental fornesimentu servisu públiku ninian.

Nia dehan, atu bele haree mós ba komunidade sira ne'ebé hala'o sira nia negósiu iha areadores no mós ba estranjeiru sira ne'ebé sira nia negósiu iha  areadores.

“Hanesan Autoridade ami husu ba AIFAESA relasiona ho regulamentus ne'ebé sira fó sai ne'e forsa loos, no ami husu atu ekipa tékniku sira ne'ebé mak tun direta ba halo Inspesaun ba sasán sira ne'e tenke servisu ho profesionál, servisu ho responsabilidade, atu nune'e la'o tuir lei ne'ebé iha, atu ema hotu bele kumpri. Ami mós rekomenda hela ba AIFAESA atu kualker sidadaun nasionál ka internasional kuandu hala'o atividade negósiu ruma, ami nia areadores konsidera ami, Nune'e kuandu mosu buat ruma, ita bele servisu hamutuk koopera hamutuk hodi rezolve,”  Nia konklui.

Rate this item
(0 votes)